Augusti algusest hakkas kõikides maakondades kehtima ühtne kalastuskaartide taotluse vorm ja väljastamise kord, täienesid harrastuspüügiandmete esitamise nõuded ning lisandus võimalus tasuda harrastuspüügiõiguse eest üheks päevaks.

Kalastuskaarte saab kõikides maakondades taotleda kolmel viisil: elektrooniliselt kalanduse infosüsteemi (http://kala.envir.ee/) kaudu, posti teel või kohalikule keskkonnateenistusele taotlust esitades. Teise isiku nimel taotluse esitamiseks või teisele isikule väljastatud loa kättesaamiseks peab olema vastav volikiri.

Kõik kalastuskaardi omanikud peavad nüüd täitma ja esitama püügi andmelehe ka juhul, kui püügil ei käidud või saaki ei saadud. Lõheliste püügil – kas siis merest võrguga, jõgedest spinningu või lendõngega – tuleb püügiandmete esitamisel märkida lisaks kaalulisele kogusele ka püütud isendite arv. Juhul, kui saagi hulka on sattunud kalu, millel on märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim, tuleb ka see püügiandmete esitamisel ära märkida.

Vähipüügil tuleb püügiandmete esitamisel eraldi märkida nii väljapüütud mõõduliste vähkide kui ka veekogusse tagasi lastud alamõõduliste vähkide arv.

Nüüdsest on võimalik mobiilimaksega või panga maksekorraldusega tasuda ka ainult ühepäevase harrastuspüügiõiguse eest. Ühepäevase kalapüügiloa tasu on 15 krooni, sellele lisanduvad teenustasud, nt mobiilimakse teenustasu või panga maksekorralduse vormistamise tasu.

Aasta lõpus on kavas rakendada ka kalastuskaardi püügiandmete elektroonilise esitamise võimalus ID-kaardiga kalanduse infosüsteemi kaudu. See muudab harrastuskalapüügiga seonduva asjaajamise veelgi lihtsamaks.

Allikad: envir.ee, www.mt-gatervpark.com