Kakulised, keda rahvasuus öökullideks kutsutakse, on rohkem õhtu ja ööpimeduse saadikud. Juba varajases nooruses tahtsin ma teada, mida nad hommikuti teevad.
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 10. mai 2015
Kohe algul mul seda teada saada ei õnnestunudki. Hommikuti oli vaja kooli minna või mõnda muud moodi targaks saada.
Kord kevadise laupäeva varahommikul tulin läbi metsa, hõlmad eest lahti, et kevad põue pääseks. See Kadrina kandi Uduküla oli mattunud veel pimedusse, kui kevade saadik sinna kohale jõudis.
Teeäärses väikses metsatukas ei teadnud ma kedagi elavat. Ometi peatus kevadine otsija korraks, kui kummalised hääled sealt kostma hakkasid: nagu keegi oleks piitsaga plaksu löönud.
Kõrvukräts, kes ka oma olemuselt öökull on, tegi koos tulevase abikaasaga pulmalendu ümber väikse metsatuka. Pruut läks ees ja peigmees lendas järele. Lennates lõid nad kordamööda tiibu keha all kokku.
Sealt ka see salapärane hääl, mis linnulaulu asemel ühe kevadetunde tõi. Hiljem ilmus sinna puu otsa pesa ja sellesse valged munad. Lehekuu hakuks tuli ilmale neli rätsupoega.
Ei enne ega pärast seda pole ma nii varakult kevadet põues leidnud. Tänutäheks varajase tõusmise eest jäi nägemiseks rätsupaari pulmalend pilkases hommikupimeduses.
Uduküla, aprill, 1989.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
