Tegemist on OECD poolt läbi viidava uuringuga, kus osaleb kokku 25 riiki, sh Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, USA, Venemaa ja enamik Euroopa Liidu riike. Kokku osaleb uuringus üle 135 000 inimese. Eestis ei ole kunagi varem täiskasvanute oskusi süstemaatiliselt mõõdetud ning me ei tea, kui head on meie inimeste teadmised ja oskused rahvusvahelises võrdluses.

Möödunud aasta suvel viidi läbi sama uuringu prooviküsitlus, mis näitas, et oskuste mõõtmine annab haridustaseme kõrval olulist lisateavet ennustamaks erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi nii riigisiseselt kui riikide vahel. Analoogne PISA uuring viidi läbi õpilaste hulgas, kus Eestil on väga head tulemused.

Küsimusele, mis „koha“ me riikidevahelises võrdluses antud uuringus saame, vastas uuringu koordinaator Aune Valk: „Kuna meil on head PISA tulemused, üsna kõrge keskmine haridustase võrreldes paljude riikidega ning viimastel aastatel on kasvanud ka osalus täiskasvanute koolituses, siis võiks ju loota häid tulemusi ka selles uuringus. Samas on meil kõrge töötus ja paljud inimesed töötavad ametikohtadel, milles nad ei saa oma omandatud haridust kasutada – see aga tähendab, et omandatud oskused käivad alla. Seega on meie „kohta“ väga raske ennustada. Pingereast olulisem on antud uuringu puhul õppetunnid selle kohta, kuidas oskusi arendada, kellele ja milliseid koolitusi pakkuda, kuidas haridussüsteemi efektiivsemaks muuta.“

Valimisse kuuluvatele inimestele saadetakse koju kiri palvega osaleda. On väga oluline, et kõik kirja saajad leiaksid aega küsimustele vastata. Uuringus võivad osaleda ainult need inimesed, kes on valimisse sattunud, keegi teine neid asendada ei saa. Seega on nende inimeste panus asendamatu saamaks teada, kui targad me võrreldes maailma arenenud riikidega oleme, aga ka olulist infot, kuidas muuta meie haridussüsteemi ja koolitusvõimalusi paremaks.

Põhiuuringu andmekogumine algab 1. augustil ja kestab kuni märtsi lõpuni 2012. Uuringu lõplikud tulemused valmivad 2013. aasta oktoobris.