Keskkonnaamet korraldab sel nädalal säästvat arengut toetava hariduse konverentsi „Teekond tulevikku“, mille üks peaesineja, Arjen Vals, hoiatab riike säästva arengu kontseptsiooni ülepolitiseerimise eest.

Eestis on väga tugev loodus- ja keskkonnahariduse traditsioon. On väga oluline, et suudaksime neid valdkondi ka edaspidi arendada, sest just loodusharidusest tuleb arusaamine, kuidas tegelikult inimene ümbritsevat mõjutab.

22.–24. aprillil Tallinna Ülikoolis toimuva konverentsi üks peakõnelejaid, Arjen Wals Hollandist, hoiatab selle eest, et säästva arengu kontseptsioonil on oht muutuda poliitiliseks „imerelvaks", mis peaks justkui lahendama kõik probleemid.

Et see nii ei saa kunagi olla, siis peame Eesti hariduses kindlasti kasutama ära oma senised tugevused. Samas on aga kasulik õppida ka teistelt, mis neil on hästi õnnestunud. Konverentsil „Teekond tulevikku“ räägitakse, kuidas säästva arengupõhimõtteid õpetatakse – alates lasteaiast kuni ülikooli ja elukestva õppeni.

„Kogu maailm tunneb üha teravamalt seda, kuidas inimtegevus, eriti tarbimine, mõjutab meid ümbritsevat. Loodus väga kaua sellisele kasvavale survele vastu panna ei jaksa. See tõstab tugevalt just arengu säästlikkuse tähtsust. Inimeste vastutustunde, säästva käitumise, oma mõju analüüsimise oskuse arendamine on üks olulisemaid säästvat arengut toetava hariduse eesmärke. Me oleme püüdnud konverentsi kavva siduda väärtusküsimused ja loova mõtlemise arendamise, sest neist viimane peab toetama uuenduslikkust, samas kui esimene annab mõtetele suuna. Loomulikult on fookuses erinevad haridusasutused, aga ka mitmesugustes kogukondades säästva arengu heaks tehtav,“ sõnab konverentsi korraldustoimkonna liige ja Tartu Ülikooli Euroopa kolledži analüütik Marek Sammul.

Konverentsi peaesinejad on pikaaegse kogemusega säästva arengu hariduse professionaalid Arien Wals (Holland), Gerben de Vries (Holland), Daniella Tilbury (Suurbritannia), Leon Robinson (Suurbritannia), Andre de Hamer (Holland), John Fien (Austraalia) ja Natalia Eernstman (Suurbritannia).

Kolme päeva jooksul jagavad oma kogemusi lisaks Eesti praktikutele ka eksperdid Rootsist, Soomest, Lätist, Poolast, Saksamaalt ja Türgist. Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin. Konverents toimub inglise keeles, plenaarsessioon tõlgitakse eesti keelde.

Konverentsi otseülekannet saab vaadata siinsel aadressil.  

Konverentsil saab uudistada ka Keskkonnaameti tellimusel valminud aktiivõppemeetodeid toetavaid õppevahendeid keskkonnahariduskeskustele. Tallinna Ülikooli Astra hoone I korrusel tutvustavad õppevahendite autorid savimaja valmistamise komplekti, rannaniidukohvrit (kus mh peitub ka ehe lehmakook); Lotte interaktiivset loodusmängu ning mänge sellest, kus on elu säästlikum ja mõistlikum ning kuidas toimib õiglane kaubandus; kätt saab proovida ka interaktiivse avastusraja tegemisel.

Konverentsi läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond programmi „Keskkonnahariduse arendamine“ kaudu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta