Meil on maal väike alev, kus kõik tunnevad üksteist. Aga kui midagi vaja teha on, siis võid ühe käe sõrmedel üles lugeda need inimesed, kes sulle appi tõesti tulevad ja seda tööd ka oskavad. Kutsusin siis minagi möödunud suve alguses ühe mehe sauna katust parandama. Arvasin, et kõiki töid lihtsalt ise ei oska ju teha. Minu rõõmuks sai see töö tehtud kiirelt ja ma maksin nõutud summa. Süda oli rahul, et mure oli murtud.

Läksid mõned nädalad mööda ja hakkasid peale selle suve esimesed vihmad. Enam ei mäletagi, mis mul sealt saunast vaja oli. Kontrollimise eesmärgil ma sinna küll ei läinud. Aga minu kurvastuseks tilkus see lagi ikka samast kohast. Järelikult oli see töömees haltuurat teinud või ei osanud ta seda tööd teha.

Linnas käies tegin ma tiiru ehituspoes ka ära. Sattusin seal väga asjaliku müügimehe peale. See taipas kohe, et minusugune prouake ei tea ehitusest midagi ja päris mu käest täpselt järgi, mis teha on vaja ning pidas siis mulle vägagi õpetliku loengu katuse parandamise kohta. Jutt käis alates ohutustehnikast, parandamise vahenditest, töö tehnikast ja käte ning riiete puhastamiseni välja.

Kuulasin suure tähelepanuga, sest see kõik oli just selline jutt, mis mulle oligi tarvis. Sai nii kohe hulga targemaks. Oh, oleks igas kaupluses paar sellist müüat, kellel jätkub nii palju kannatust seletamaks ostjatele, kel on rohkem pealehakkamist kui tarkust tööd teha. Mina sain purgitäie katuseparandamise vahendit ja tasuta õpetussõnad peale. Ka mul on oma uhkus ja ma ei kutsu töömeest, kes korra on juba praaki teinud tagasi. Tänu poes peetud loengule oli mul nüüd julgus katuse parandamine ise ette võtta. Mis seal siis ikka nii keerulist saab olla?

Nädalavahetusel olin ma taas maal täis pealehakkamist ja tahet see katuseparandus ette võtta. Igaks juhuks tegin kõik muud toimetused enne ära. Kartsin, et kui parandamine võtab rohkem aega, siis ei jääks muud asjad tegemata. Tirisin redeli välja ja käisin korra üleval, et näha, mida täpselt teha on vaja ja mida kaasa võtta. Ladusin oma kõik taskud naelu täis, võtsin haamri kaasa ja viisin katuseparandamise möksipurgi ka üles. Vaim oli valmis töö tegemiseks.

Ega seal tegelikult midagi keerulist teha ei olnud. Tuli lahti tulnud plaadi servad naeltega kinni lüüa ja siis need servad üle möksitada, et vesi sisse joosta ei saaks. Töömehe pandud pigi pragunes juba täiega. Ju siis see ei olnud ikka õige vahend selle töö tegemiseks. Ega pigi ei ole liim, et katuseplaat kinni jääks. Kui see mees oleks midagi rasket plaadi peale pannud, oleks see võib-olla ka kinni jäänud. Möksisin kõik praod uuesti üle selle vahendiga. Nüüd peaks katus küll vett pidama.

Kõik need mõtted tegid meele kurvaks. Eks ma kerisin ise siis oma mõtetega ennast nii üles, et tekkis vajadus kõik välja öelda. Tagusin seal katusel küürakil vihaga naelu ja ise torisesin oma ette, et on ikka aferistid ja parajad praagi tegijad. Raha võtavad küll, aga lõpuks pean ikka ise katusele ronima nende tööd parandama. Seepeale kostis keegi alt, et jutt jumala õige. Oh, oleksin ehmatusest katuselt alla kukkunud. Nii ei tohi kõrgustes töötavaid inimesi hirmutada. Kui kaua tädipoeg mu torinat kuulas, ei tea. Aga vaatepilt võis küll kõrvalt vaatajale olla koomiline. Ega iga päev ei näe torisevat naisterahvast katust parandamas.

Mina tundsin aga seal üleval, et pean välja ütlema, mis ma sellest asjast arvan. Hakkas kohe hulga kergem. Pealegi sai töö nüüd tehtud. Pärast ütles tädipoeg, et seda juttu oleks pidanud kuulama minu palgatud töömees. Oleks olnud paras punastamise koht talle, et tema tööd peab üle tegema naisterahvas. Pole need naised nii viletsad midagi! Nii lisandus ka katuse parandamine mu tööde registrisse juurde. Nüüd võin uhkusega öelda, et olen nagu Hunt Kriimsilm, kellel on üheksa ametit.


Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!