Sügisesed lõputa käigud ei lõpe kindlasti enne mind. Vahel sa peatud kui midagi huvitavat kohtad ja pärast nendid, et peatus oli hetke väärt. Üks nimeta maanurk, mida ma ei teadnud ega tundnud, olid tolle sügise viimaseks käiguks.
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 6. aprill 2017
Ekslesin vana mõisa varemete juures ja veel mujalgi, kui pisut viltuse kvartaliposti leidsin. Post oli kummalisi auke täis, küll suuremaid, küll väiksemaid. Keegi oli midagi otsinud ja ehk ka leidnud.
See musträhni töödeldud kvartalipost oli selle retke suurim peatus ja kuulutas mulle uue sügise algust. Mina kuulutasin käigu kordaläinuks ja tänasin mõtetes rähni, kes siis arvas posti südamest midagi söödavat leidvat.
Posti juures ma seisatusin ja ei tahtnud kuidagi kohe minna sealt ära. Nagu ikka ei taheta ära sealt, kus midagi algab ja lõppeb. Alanud sügis ja lõppenud matkahooaeg kohtusid ja mina olin nende kahe tunnistajaks. Üks suur rähn ei tee mitte iga päev ühte kvartaliposti auguliseks. Ja mitte iga päev ei kohtu sa algava sügisega ja matkava iseendaga.
Sügis, 2000, tundmatus paigas.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
