. Veeluba ehitusplatsile valguva põhjavee ümberjuhtimiseks seab tingimused riskide maandamiseks ning kohustab ehitajat põhjaveetaseme muutusest puudutatud majapidamised ühisveevärgiga ühendama.

Keskkonnaamet seadis spahotelli ehitajale riskide maandamise nõude. Luba põhjavee ümberjuhtimiseks anti välja pärast hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse ning otsuse eelnõule avalikustamise käigus saabunud arvamuste ja ettepanekute analüüsi. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius kinnitas, et põhjavee ümberjuhtimisega ei kaasne negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

„Suurprojektide puhul on teatav keskkonnamõju vältimatu, ent Viljandi järveäärse ehituse puhul on võimalik leida riskide maandamiseks mõistlikud meetmed,“ ütles Kosenkranius. „Keskkonnaluba tugineb hüdrogeoloogilisel ekspertarvamusel, mille järgi taastub veetase pärast ümberpumpamise lõppu. Ehitusaegne põhjavee ümbersuunamine puudutab umbes kümmet majapidamist, kus igapäevane olmevesi võetakse salvkaevust. Juhul, kui põhjavee ümberjuhtimise tõttu jäävad salvkaevud kuivaks, seab veeluba ehitajale kohustuse selline majapidamine ühisveevärgiga ühendada.“

Keskkonnaloas seadis Keskkonnaamet lisaks joogivee tagamise nõudele teisigi tingimusi. Pinnase vajumiste kaardistamiseks tuleb rajada ümber ehitusplatsi kõrgusmärgid ning neid iganädalaselt mõõta. Samasugused mõõtemärgised tuleb rajada ka ümberkaudsete hoonete vundamentidele, kui majaomanikud sellega nõustuvad. Pinnase vajumise avastamise korral tuleb alustada ekspertiis ning esitada tulemused kohalikule omavalitsusele.

Lisaks seab veeluba kohutuse seirata nii salvkaevude veetaset kui järve ümber juhitud põhjavett.

Planeeringuprotsessi, ehitusloa ja ehitusjärelevalve küsimustes on juhtroll kohalikul omavalitsusel ning ehitamine käib omavalitsuse antud ehitusloa alusel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta