Jäätmete ladestamine liigub vales suunas, pidevalt kasvades. Seetõttu piirab Keskkonnaamet jäätmete importi Eestisse.

  • Jäätmed
  • 22. aprill 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Üheks jäätmepoliitika edukuse kriteeriumiks on jäätmete ladestamise maht. Mida vähem jõuab jäätmeid prügilasse, seda parem. Keskkonnaameti soov on, et jäätmeid tekiks võimalikult vähe või võtaksime need eri materjalidena uuesti kasutusse. Mitteametliku statistika alusel kasvas aga Eestis segaolmejäätmete ja ehitus-lammutusprahi ladestamine juba neljandat aastat järjest. Võrreldes 2017. aastaga kasvas segaolmejäätmete ladestamine 9% ning ehitus- lammutusprahi ladestamine 35%.

Miks ladestatakse jäätmeid nii palju?

Jäätmekäitlejad peavad sellise arengu põhjuseks Eesti jäätmete halba kvaliteeti. Näiteks on raskesti ümbertöödeldavad need jäätmed, mis sisaldavad orgaanikat. Ära on kadunud ka Hiina suur jäätmeturg, kuna Hiina valitsus otsustas möödunud aastal keelata mitmete jäätmeliikide sisseveo riiki.

Euroopa riigid on suutnud selles olukorras siiski paista silma positiivse arenguga. Heaks näiteks on siin Soome, kus jäätmete ladestamine on aasta-aastalt vähenenud ja 2018. aastal ladestati vaid 1% jäätmetest. Samas tuleb tunnistada, et Soome jäätmete eksport on näidanud pidevat kasvutrendi. Möödunud aastal eksportis Soome riigist välja üle 300 000 tonni jäätmeid, neist ligi kolmandik saabus Eestisse.

Mis siis oleks lahendus Eestile?

Keskkonnaamet peab oluliseks, et Eestisse tuuakse vaid selliseid jäätmeid, mille puhul meil on võimekus neid käidelda parimal võimalikul moel. Seetõttu piirame jäätmete importi Eestisse, keeldudes põhjendatud juhtudel riikidevahelise jäätmeveo loa andmisest.