Kuni 15. novembrini saab igaüks panustada meie lõhe- ja meriforelli seisundi parandamisse, sest just niikaua kestab vabatahtlik kudemisaegne kalavalve Eesti suurimatel lõhejõgedel.

  • Veemajandus
  • 30. oktoober 2017
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmendat aastat vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu. Kalavalvet on aasta-aastalt laiendatud ning juba paar viimast aastat saavad lisaks eelmainituile  kalavalves osaleda ka vabatahtlikud.

Kui eelmistel aastatel on keskendutud ennekõike Keila jõele, siis seekord on valvealuseid jõgesid juurde võetud.

„Keila jõgi oli prioriteet seetõttu, et lühike ent väga produktiivne kärestikuline alamjooks on lõhele ja meriforellile ideaalseks kudemisalaks ning suur hulk kudema tulnud kalu olid röövpüüdjatele atraktiivne ja lihtne saak. Röövpüüki tõkestatakse intensiivse kalavalvega ning kalade kuderahu Keila jõel on andnud kõva panuse loodusliku lõhe taastootmisesse,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Taastootmisse panustatakse ka Jägala jõel. Olgugi et kalade tõusmine kudealadele on Jägala jões Linnamäe hüdroenergiajaama poolt takistatud ning paisjärve poolt on enamus kudealasid üleujutatud, on EKS liikmed tõstnud voolurahustite vahele lõksu jäävad kalad paisust ülesvoolu – Jägala joa alune lühike kärestik toidab sinnatõstetud kalad ära. „Probleemkohaks on muidugi laskuv ränne merre, mis hüdroenergiajaama ja turbiinide tõttu on samuti raskendatud,“ nentis Märtin.

Lisaks Keila ja Jägala jõele, käivad kalavalvurid ka Väänal, Pirital, Loobul, Valgejõel, Seljal, Kundal ning Purtse jõel. Pisteliselt kontrollitakse lisaks lõhejõgedele ka väiksemaid meriforellidele sobivaid kudejõgesid. Erilist tähelepanu pööratakse jõelõikudele, kus kalade kontsentratsioon rände ajal tõuseb

Tänavune sügis on olnud veerohke, mis tähendab, et loodus on andnud lõhele ja meriforellile jõgedesse ja koelmualadele tõusmiseks rohelise tule. Mida vilkam tegevus kudeajal jõgedes käib, seda rohkem on vaja koelmualasid ka valvata, et kalad saaks rahus oma paljunemisprotsessi lõpuni viia.

„Kala maitseb hästi siis, kui ta on ausalt püütud. Röövpüük kudeajal on taunitav, vabatahtlik kalavalve tervitatav,“ kutsub vabatahtlikke Eesti Kalastajate Seltsi algatusega liituma keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kudemisaegne püügirahu ning vabatahtlik kudevalve on eelmistel aastatel andnud märkimisväärse panuse lõhe ja meriforelli arvukuse suurendamisse. Seda on näha ka Pirita jõel, kus loodusliku lõhe taastootmispotentsiaallaskujate arv on kalavalve tõttu oluliselt paranenud.

Kalavalvuriks saab end kirja panna valvuriks@kalastajateselts.ee

Lisainfot Eesti Kalastajate Seltsilt. (www.kalastajateselts.ee)

Röövpüügi tunnustega kahtlasest tegutsemisest tuleb teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.