Konnatalgud päästsid 10 851 kahepaikse elu. Sellel aastal esimest korda Eesti erinevates paikades ja samaaegselt toimunud konnatalgud on nüüdseks edukalt lõpule jõudnud. Talgute käigus päästeti 13-30. aprillil neljas talgukohas kokku 10 851 konna, kellest 8832 olid kärnkonnad, 1931 pruunid konnad, 31 vesilikud, 57 rohelised konnad. Osales 209 vabatahtlikku.

Tänavuse aasta eripäraks oli heitlik ilm, mis ei lasknud oma kõikuva temperatuuriga konnadel rahulikult ühtlase vooluna sigimiskohtadesse kulgeda. "Sellel aastal oli tõesti ootamatu, et oodatud paari päeva asemel toimus konnarände kiirreageerimine enam kui kahe nädala jooksul", lausus Konnad teel(t) projektijuht Tanel Laan, "aga õnneks aitasid tublid vabatahtlikud ning talgujuhid konnarinnet hoida kogu perioodi jooksul. Kõigile aitajatele veelkord suured, suured tänud."

Kõige suurem konnaliiklus toimus Leie-Oiu lõigul (5960), Kiisa-Kurtna teedel (2613) ja Jägala kandis (2278). Usinad helistajad kaardistasid kolm lehekülje täit värskeid konnade rändeteid, laekus hulganisti nõuandeid ja teatati ka iseseisvatest konnapäästmise aktsioonidest.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab nüüd kogu saadud info ja korjatud kogemuse läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega. Konnad teelt(t) projekt on kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärgiks on päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärgiks ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks. Tuleval aastal plaanib ELF isegi ulatuslikumaid konnatalguid päästmaks tänavusega võrreldes veelgi rohkem sigimiskohtadesse teel olevaid kahepaikseid kevadeti hukkumisest.

Päästmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Maanteeamet, Keskkonnaamet ja MTÜ Põhjakonn.

Sarnased artiklid