Rein ja tema suvila olid minu jaoks kui üks uus kodu. Majavaimu ma seal mängisin ja maja oligi ise üks vähestest suvilamängu tunnistajatest. Suvilaomanikud olid harvad pikemad külalised ning mäng ja mina sain nii just oma üksinduses hoogu juurde. 

Jõekääru külalisteks olid ka koprad ja kord Rein tutvustas nende püüdmise saladusi. Selleks olid võrk ja püünisrauad ning need olid jões kopra ootel. Kobras ise jäi mul tollastel suvilakäikudel kinni püüdmata, kuid Põlva Jahiseltsi juht oli see, kes mulle selgeks tegi, et kuidas kobrast üldse kinni püüda saab.

Põlvamaa jahimehed on Eesti parimad koprajahimehed. Ja sealse Jahiseltsi liider Reitli Rein on parim mees, kes igaühele selgeks teeb, et kuidas kobrast kinni üldse püüda saab. Kannatlikult käisin Reinu suvilaõuel lugude jahil.

Tookord polnud lugu mitte kusagilt tulemas ja sugulasest Rein luges ära minu kinnised mõtted ja kinkis mulle ise ühe loo. Sellesama, mis nüüdsama kirja pandud sai. 

Leevi jõe käärus, 1993. 


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks