Ida-Virumaal pisikeses alevikus on lapsed lasteaiast juba koju läinud. Mänguväljakul enam keegi ei kilka. Lähedal paikneva tööstuse raskeveokid on selleks päevaks ringisõitmise lõpetanud. Päikeseloojangu ajal sahistab vaid tuul alevikus kasvava vana haavapuu lehtedes. Rähni poolt loodud vanast puuõõnsusest lipsab välja suurte tumedate silmadega oravast väiksem loomake, kes kaob kiiresti haava kõrval kasvava kõrge kuuse okste vahele.

Lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja, kes on Eestis I kategooria kaitsealune liik. Enamik kohalikest pole haruldast loomakest oma silmadega näinud, kuigi pesapuu on elumajade vahetus läheduses. Lendorav on osav maskeeruja. Ta veedab suurema osa ajast pesas tukkudes ning väljub alles hämaruse saabudes. Looma karvastik on aastaringselt kaetud hallika või pruunika kirmega, karva värvus sulandub kokku puukoore (eriti haavapuu koore) värvusega.

Lendorav
FOTO: Lendorav. Marko Schrader via Wikimedia Commons, CC-BY-SA-3.0 või CC BY-SA 2.5-2.0-1.0

Lendab, ei lenda

Toiduotsingule suunduv loomake liigub puult puule sooritades kuni 30–meetriseid hüppeid, suutes saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Lendorav on oma nime väärt, kuna tavaline orav suudab teha vaid 4–5–meetriseid hüppeid.

Pärast puule maandumist kiirustab lendorav kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendorav püüab jääda märkamatuks nii nugistele, kakkudele kui inimesele.

Lendorav ei lenda, vaid liugleb hääletult: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule, navigeerib sabaga ja liugleb järgmise puuni. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral.

Toiduks kasutavad lendoravad suveperioodil lehtpuude lehti, õisi ja vilju, talvel aga pungi, vilju ja noorte võrsete koort.

Lendorava pojad sünnivad mais-juunis ja neid on tavaliselt 2 kuni 4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt, imemise lõpetavad kuu aja vanuselt ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Elavad loomad 5 kuni 6 aastat.

Territooriumil lõksus

Elutsemiseks eelistab lendorav metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud kuusesegametsi. Elupaiga sobivust määrab 50–120-aastaste õõnsate haabade olemasolu, mida lendoravad kasutavad pesapuudena. Pesa vooderdab loom sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega.

Loomade levikutõketeks on lagedad alad, sealhulgas ka suuremad lageraielangid. Kui lage ala on laiem kui 30 meetrit, siis lendorav sealt edasi lähe. Ta pole võimeline kaugemale liuglema. Kui piirkonnas on palju lageraie lanke, suuri teid või lagedaid platse, võib juhtuda, et lendorav jääb oma territooriumile lõksu.

Lendorava levila on kogu Euroopas pidevalt ahenenud. Lendoravaid elab Euroopa Liidu liikmesriikidest vaid Eestis ja Soomes. Lendorava uurija Uudo Timm ütles 7. juunil riigikogu keskkonnakomisjonis lendorava arutelul, et loomi on Eestis kuni paarsada.

Eesti lendoravate arvukusele ja levialale on halvasti mõjunud ka 2006. aastal avatud Estonian Cell tehas, mis toodab 160 000 tonni haava puitmassi aastas.

Kui varem arvati, et lendorava territoorium on väike, vaid mõnikümmend meetrit, siis nüüd ollakse teist meelt. Uudo Timmi sõnul on lendoravad territoriaalsed loomad: emased vajavad tegutsemiseks 8-15 hektarit ning isased kuni 100 hetktarit. Emased teist emaslooma oma territooriumile ei luba, isased külastavad mitmeid emaloomi.

Soomes on lendoravate olukord parem, kuna seal on metsandus olnud kaalutletum: vähem on olnud lageraiet. Eestis on metsa pindala küll aastatega järjest suurenenud, aga vähenenud on metsade mitmekesisus. Võrreldes eelmise sajandi algusega on muutunud ka metsa raiumise viis. Kui vanasti raiuti valitud puude kaupa, siis praegu jõuame päevaga rohkem metsa maha võtta, kui küla terve kuuga.

Lendorav
FOTO: Lendorava pesapuust annavad märku kollased väljaheited puu all. Pildistas Katrin Jõgisaar.

Fakte lendoravast!

  • Lendorav kuulub näriliste seltsi oravlaste sugukonna perekonda lendorav ning on selle perekonna ainus esindaja nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

  • Lendorav on Eestis oma levila läänepiiril. Ta on levinud põhjapoolkera metsavööndites – ulatudes Euroopa põhjaosas Soomest Siberi, Mongoolia, Korea ja Kirde-Hiina metsadeni. Levila põhjapiir kulgeb Koola poolsaarelt mööda metsavööndi piiri üle Uraalide ja Jenissei jõe kuni Tšukotkani. Leviku lõunapiir ühtib idas enam-vähem metsastepi ja läänes laialehiste metsade lõunapiiriga. Euroopas esineb lendorav vaid Soomes, Eestis, Valgevenes ja Venemaal.

  • Eestis on lendorav kahaneva levilaga liik, kelle peamiseks elualaks on Virumaa vanad metsad, kuigi ta on ajalooliselt asustanud Mandri-Eesti erinevaid alasid, sh Pärnu- ja Raplamaad. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt vähenenud. Kui 2012. aasta seisuga oli keskkonnaregistris 102 lendorava leiukohta, siis 2015. aastal oli teada vaid 39 asustatud lendorava leiukohta.

  • Lendorav kuulub I kaitsekategooriasse ja Eesti punases nimestikus (2008) kategooriasse ohualdis. Lendorav on kantud esmatähtsa liigina Euroopa Liidu loodusdirektiivi, mis tähendab, et liik vajab ranget kaitset.

  • Eestis on lendoravate eelistatud elupaikadeks vanemad, üle 50 aastaste haabadega segametsad ja haavikud, kus puistu koosseisus on vähemalt teises rindes kuusk. Elupaiga olulisteks komponentideks on sobivate õõnsustega pesapuude ning liikumiskoridoride olemasolu.

  • Lendorava arvukuse languse peapõhjuseks loetakse elupaikade nappust ja nendevahelise sidususe puudumist. Oluliseks ohuks on ka röövlus ehk sattumine kakkude ja metsnugise saagiks.

  • 2015. aasta oktoobri seisuga on keskkonnaregistris olevatest lendorava elupaikadest (kokku 110 ala pindalaga 1541,73 ha) kaitstud 39 erinevates püsielupaikades ja 40 leiukohta kaitsealadel.

  • 2/3 lendorava leiukohtadest paikneb riigimetsas, kus on viimase viie aasta jooksul asustatud elupaikade vahele loodud liikumiskoridorid. Koridore on 88 ja nad hõlmavad 1513 hektari suuruse ala riigimetsas.

  • Püsielupaikades kehtib piiranguvööndi režiim ja sätestatud on piirangud metsa majandamisele.

  • Püsielupaigas tuleb hooldus-, valik-, sanitaar- või häilraie langi suuruse ja kuju kavandamisel tagada, et lank ei ulatuks asustatud pesapuudele ja neid 25 meetri ulatuses ümbritsevale alale. Keskkonnaametil on seejuures õigus esitada nõudeid raietehnoloogia, metsamaterjali kokkuveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

  • Facebookis jagab lendorava uudiseid grupp „Lendorava kaitseks“.

  • Lendorava laulu muusikavideod saab toetada Hooandjas.



Allikad: Vikipeedia, bio.edu.ee