Neljandas linnastumise teemalises artiklis räägib Bioneer urbaniseerumise mõjudest keskkonnale.

Koos järjest kasvavate sotsiaalsete pingetega on maailma linnade ees ka uued keskkonnaprobleemid.

Eurooplane kulutab WC-s iga kord arengumaade elaniku päevanormi jagu vett

Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna- ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust.

Enamikus arenenud ja üleminekumajandusega riikides on majandusedu ja linnastumine saavutatud ökosüsteemide tõsiste mõjutuste hinnaga. Olukord on veelgi hullem arengumaades, kus puudub kanalisatsioon ja reovett ei puhastata. Arvatakse, et hinnanguliselt ligi 3 miljardil inimesel puudub 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tulemusel.

Eestis ei osata veega seotud probleeme näha. Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WC-s ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks. Veepuudus on levinud ka osadesse lääneriikidesse, kuid seal on palju rohkem ressursse ja tehnoloogiat probleemi parandamiseks kui vaestes riikides.

Energiavarude kulutamine

Tänapäeva linnad kurnavad ka taastumatute energiavarude kogubilanssi, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele tohutult elektrit ja gaasi. Suurlinnad säravad tuledes ka südaöösel.

Kuna suured linnad on tavaliselt ka äri- ja turismikeskused, siis on seal ka palju hotelle. Hotellis peatuv turist kasutab ööpäevas keskmiselt kolmandiku võrra rohkem vett kui kohalik elanik. Elektrit tarbib ühetärnihotell aastas 157 kWh/m2 ning neljatärnihotell 380 kWh/m2.

Õhusaaste ja müratase

Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained (gaasilised, tahked) põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka kohalikku õhureostust.

Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see suurendab linnade õhusaastet ja mürataset. Sellele lisandub tõsiasi, et avalikku ruumi kasutab järjest vähem inimesi. Ometi loovad väljakud, pargid, linna hooned ja platsid eeldused selleks, et ühiskond kui tervik saaks üldse kujuneda.

Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.

Prügimajandus ja linnastumine

Piirkondades, kus linnastumine on eriti kontsentreeritud, on tõsiseks probleemiks jäätmete ladestamine. Sobimatu ladestamine võib looduskeskkonda oluliselt rikkuda. Tahked jäätmed ja praht võivad rikkuda ka linnapildi väljanägemist.

Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema.

Linnastumise mõju elusloodusele

Linnade pealetung vähendab bioloogilist mitmekesisust. Ka kõige lihtsamat elukeskkonnas on kõik organismid, liigid, isendid ja keskkonnatingimused (elusa ja eluta looduse vastastikused seosed) omavahel tihedalt seotud. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, inimasustuse pealetung, happevihmad, kasvuhooneefekt jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Linnastumine põhjustab kaudselt või otseselt kõiki eelpool nimetatud keskkonnaprobleeme.

Rikkus ja keskkonnaprobleemid

Linnade keskkonnaprobleemid on paljuski seotud nende rikkusega. Arengumaade linnaelanikud puutuvad argielus kokku meile „võõraste” probleemidega. Eestis ei sure lapsed puhta vee puudusest tingitud kõhutõve või saastunud toidu tagajärjel. Eestis ei ole õnneks autode heitgaasid linnades nii suureks probleemiks ning näiteks ohtlike jäätmetega tegelevatele tehastele on kehtestatud ranged nõuded ja maksud.

Rikkamate riikide linnad on elukvaliteedis võistlema hakanud. Selle võistluse oluliseks osaks on linnaelanikele puhta elukeskkonna pakkumine.

Paljudes läänemaailma linnades on õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud, kuid suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on see järsult halvenenud – ainuüksi Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast. Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese.

Artikli viies osa ilmub homses Bioneeris.

Samal teemal:

Bioneer: Maailma linnade pidurdamatu kasv (I osa) ,
Bioneer: Maailma linnade areng (II osa) ,
Bioneer: Unustatud inimesed slummides (III osa),
Bioneer: Keskkonnamõjud (IV osa) ,
Bioneer: Õhusaaste vähendamine linnades (V osa)

Allikad: A. Gresh, J. Radvanyi „Globaliseerumise atlas“, kirjastus Agro, 2007, wikipedia, www.arhipelaag.ee, www.keskkonnaveeb.ee, www.maailmakool.ee, webshots.com