Eesti energeetikamaastikul on lahvatanud suur tüli. Eesti Keemiatööstuse Liit väidab oma kampaanias, et põlevkivi kaevandamise keskkonnatasud ohustavad 24000 inimese töökohti. Eesti Maavarade Ühing leiab, et tegemist on eksitamise ja vaenu õhutamisega. Avaldus esitati ka KAPOsse. Keskkonnatasusid kehtestab Keskkonnaministeerium, kes leiab, et keskkonnatasude tõus on igati loomulik.

Keskkonnaministeeriumi vastus Eesti Keemiatööstuse Liidu kampaaniale

Keskkonnatasude üks eesmärke on maksta maksumaksjatele kuuluva taastumatu loodusressursi kasutusse võtmise eest õiglast tasu ning kompenseerida majandustegevusest elu- ja looduskeskkonnale tekitatud negatiivne mõju. Kuna 2015. aastaga lõpeb määrus, millega on keskkonnatasud paika pandud, on vajalik otsustada tasude suurus alates 2016. aastast. Keskkonnatasude kujundamisel võetakse arvesse seda, milline on kaevandamisõiguse tasude roll tööstusharu mõjutajana, samuti kuidas tootmisahela lõikes avaldub mõju saastetasudest.

Ettevõtetega käivad tasude üle arutelud juba mitmendat kuud. Septembri alguses tegi keskkonnaminister tasude muutust puudutava tasakaalustsenaariumi ettepaneku, mis paneks tasud paika kümneks aastaks ja mis võtaks arvesse nii keskkonna hoidmise, negatiivse mõju vähendamise vajaduse, kui tööstuse huve. Selle järgi jääks tasude kasv vahemikku 3-10%. See arvestab võimalikult palju nii kohaliku piirkonna tööturu, looduskeskkonna kui tööstuse huvidega. Praegune massiivne tänavakampaania tekitab käimasolevate konstruktiivsete arutelude kontekstis hämmeldust ning meenutab suure hooga lahtisest uksest sissemurdmist.

Põlevkivisektor annab 4 protsenti Eesti SKPst ning on Ida-Virumaa üks olulisemaid tööstusharusid. Samal ajal mõjutab Eesti olulisima maavara kaevandamine ja töötlemine tugevasti nii kohalikku piirkonda kui ka riigi keskkonnakasutust tervikuna. 2015. aastal kompenseerib ettevõte ühe tonni põlevkivi kaevandamisõiguse eest 1 euro ja 53 senti. Keskkonnatasude külmutamine sellele tasemele tähendaks, et maksumaksjate taastumatu vara antakse ka 10 aasta pärast ära selle hinnaga.

Negatiivseks keskkonnamõjuks võib olla nii saasteainete õhku paiskamine, vee kasutamine, veekogude mõjutamine, kaevandamise tõttu igaveseks muudetud pinnasele põhjustatav mõju, kaevandamistegevusega kaasnev mõju piirkonna elanikele, olgu müra, tolmu või vibratsiooni näol.


Keskkonnaministri kommentaar seoses Eesti Keemiatööstuse Liidu kampaania väidetega

Ida-Virumaa loodus pole ainus asi, mis vajab kaitset. Samamoodi tuleb kaitsta siinseid töökohti ja ettevõtlust. Põlevkivitööstus on Ida-Virumaal vaieldamatult oluline tööandja ning keskkonnatasude tulevikku arutades oleme algusest peale arvestanud, et sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaaspektid peavad olema tasakaalus.

Sellest, et tööstus kaitseb oma kasumit kõigi võimalike vahenditega, võib aru saada. Valeväidetega paanika külvamine on sellegipoolest inetu ja vastutustundetu. Olen viimase kuu jooksul istunud põlevkiviettevõtete tippjuhtidega mitmeid kordi ühe laua taga ning nad teavad suurepäraselt, et üle 10-protsendilist tasude tõusu pole kunagi kaalutudki. Teame, et see käib ettevõtetele üle jõu ja arvestame sellega.

Minu ettepanek on, et  põlevkivi tasude tõus jääks vahemikku 3-5% aastas. Töökohad jäävad alles. Praxise põhjalik analüüs ütleb, et selline stsenaarium võib Ida-Virumaa töökohtade arvu isegi suurendada: tõus on mõõdukas, ettevõtted suudavad teha investeeringuid ning need omakorda loovad töökohti.

Kuigi välja pakutud skaala alumine ots katab vaevalt inflatsiooni, võitlevad ettevõtted ikkagi tasude täieliku külmutamise nimel. Tonn põlevkivi maksab järgmisel aastal 1,53 eurot. Sama palju, kui pakk võid. Ainus erinevus on, et kui tavaline inimene peab inflatsiooni tõttu 10 aasta pärast maksma võipaki eest (väga konservatiivsel hinnangul) ligi kaks eurot, siis suurtööstus tahaks tonni põlevkivi eest maksta ikka 1,53. See ei ole õiglane ühegi Eesti maksumaksja suhtes, elagu nad Ida-Virumaal või mujal.


Loe kampaania poolt- ja vastuargumentide ning energiajulgeoleku kohta lisa!

Eesti energiajulgeolekuga hirmutamine jõudis KAPOsse

Avalik pöördumine: Keemiatööstuse Liidu kampaania eksitab avalikkust

KUUM TEEMA! Kas põlevkivi kaevandamine tagab Eesti energiajulgeoleku?

Keskkonnaühendused: põlevkivitööstuse keskkonnatasude tõstmine on vältimatu

Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust

Viis tegevust, mis kaitsevad Eestit tulevikus Vene gaasikatkestuste korral