Keskkonnaministeeriumis on valminud looduskaitseseaduse (LKS) muutmise eelnõu, millega viiakse seadus kooskõlla rahvusvahelise Nagoya protokolli nõudeid sisaldava EL määrusega (511/2014/EL) geneetiliste ressursside juurdepääsu kohta.

Kuna sama teemat reguleerib otsekohalduv EL määrus, siis LKSi muudatustega määrataks eelkõige kindlaks nõuete rakendamise eest vastutavad asutused

Nagoya protokoll on 2010. a vastu võetud rahvusvaheline leping, mis täiendab Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Protokolliga kehtestati rahvusvaheline kord, mis toetab üht bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kolmest eesmärgist ehk geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu jaotamist. Selle eesmärk on võimaldada säilitada elurikkust ja selle säästvat kasutamist. EL kiitis protokolli heaks 2014. a ja võttis selle rakendamiseks vastu liikmesriikide jaoks otsekohalduva määruse (511/2014/EL). Määruse eesmärk on tagada, et ELis kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt. Geneetilised ressursid on näiteks taimse või loomse päritoluga geneetiline materjal, samas inimese geenimaterjali puhul määrus kohaldamisele ei kuulu.

Eelnõuga täiendataks looduskaitseseadust Nagoya protokolli rakendamist reguleeriva eraldi peatükiga, milles nimetatakse protokolli nõudeid rakendavad pädevad ametid (nt Keskkonnaamet, Ravimiamet, Terviseamet jt), Samuti luuaks register geneetilise materjali proovide kogumite ja teabe hoidmiseks ning nimetataks registreid haldavad asutused.

Lisaks on plaanis täiendada LKS sätete üle riikliku järelevalve tegijate nimistut, mille kohaselt Nagoya rakendamise üle teostaksid järelevalvet lisaks Keskkonnaametile Terviseamet, Ravimiamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Põllumajandusamet. Eelnõuga sätestataks ka järelevalve tegemiseks vajalikud erimeetmed ja karistusnormid (rahatrahv), mida järelevalvet tegevad korrakaitseametid võivad kasutada.

Eelnõu muudatuste mõju avaldub eelkõige teadus- ja arendustöö valdkonnas, laiem eesmärk on elurikkuse parem kaitse ja õiglasem kasutamine. Eelnõu muudatuste jõustumisel suureneb mõningal määral ka järelevalvet teostavate asutuste (nt Keskkonnaamet) halduskoormus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta