Maailma Looduse Fond (WWF) on pettunud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) vastu võetud otsuses lükata edasi reovete parv- ja reisilaevadelt Läänemerre laskmise keelu jõustumine.  Suurel hulgal heitvett tekitavaid kruiisilaevu vastuvõttev Tallinna Sadam on reovete käitlemise süsteemi ehitamisega poole peal.

Läänemere piirkond on kütkestav ja kiiresti kasvav turismipiirkond, mida külastab umbes kolm miljonit kruiisireisijat aastas. Nüüd, kus meresõiduhooaeg on suveks täies hoos, on vaid murdosa Läänemere sadamaist varustatud seadmetega, mis võimaldavad rahuldavalt vastu võtta nende reisilaevade tekitatud tohutuid koguseid reovett. Selle reovee käitlemiseks kutsuvad keskkonna organisatsioonid (ELF, WWF) sadamaid üles kiiresti ehitama välja vastavad torustikud. Tallinna Sadam on jõudnud uute, nõuetekohaste puhastusseadmete ehitusega poole peale.

WWFi partnerorganisatsiooni Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe sõnul on ELFil Tallinna Sadamaga viljakas koostöö. „Tallinna Sadam vastas 2009. aastal positiivselt ELFi ettepanekule reoveesüsteemide uuendamise osas. Tänu varakult alanud koostööle püsib Tallinna Sadam graafikus ja jõuab loodetavasti töödega valmis juba järgmisel aastal. Läänemerele on hea kui pealtnäha valged ja säravad kruiisilaevad saavad ka tegelikult puhtaks.“

Juba mullu võttis IMO vastu esialgse otsuse keelata keskkonnakaalutlustel Läänemerel reovete merrelaskmine parv- ja reisilaevadelt, kuna laevade reovees on liigseid toitaineid, mis võimendavad vee eutrofeerumise probleemi.  IMO merekeskkonnakaitse komitee 15. juulil vastuvõetud otsus lükkab reovee merre laskmise keelu jõustumise uute laevade puhul plaanitud 2013. aasta asemel alles aastasse 2016. Uued nõuded jõustuvad aga alles siis, kui paigaldatakse küllaldased sadamate vastuvõtuseadmed. Üleüldine reovee Läänemerre laskmise keeld plaanitakse sisse viia 2018. aastal. Praegu suudab vaid murdosa Läänemere sadamaist kruiisilaevade jäätmeid vastu võtta.

Läänemere sadamate juhtkonnad ja rannikualade omavalitsused teenivad nende sadamates peatuvate ristluslaevade pealt head kasumit.  Näiteks Tallinna Sadam prognoosib 2011. aastal vastu võtta 300 kruiisilaevakülastust üle 420 000 kruiisituristiga. Euroopa Meresõidu Nõukogu hinnangul kulutab iga reisija igas külastatud sadamas keskmiselt pisut üle saja euro, mis tähendab ranniku sadamaasulatele suurt kasumit. Kui aga need kogukonnad ei võimalda korralike vastuvõtuseadmete kasutamist, süvendavad nemadki Läänemere eutrofeerumise probleemi.

„Kuna sadamad saavad üha kasvavast reisilaevade liiklusest on neil kohustus ja vastutus investeerida reovee vastuvõtuseadmete uuendamisse. Vastasel juhul jääb Läänemeri endiselt liigsete toitainete, bakterite, viiruste ja muude patogeenide prügipangeks,“ ütleb keskkonnaekspert  Mattias Rust Maailma Looduse Fondi Rootsi haru Läänemere osakonnast.