Neljapäeval, 3. oktoobril võtsid üheksa Läänemere-äärse riigi keskkonnaministrid ning esindajad Kopenhaagenis HELCOMi kohtumisel vastu deklaratsiooni, milles lepiti kokku edasistes tegevustes Läänemere olukorra parandamiseks. Paraku kaalusid lühiajalised majandushuvid taaskord üles keskkonnahuvid, mille tulemusena on deklaratsioon Läänemere olukorra parandamiseks liiga nõrk.

  • Arvamused
  • 5. oktoober 2013
  • Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Deklaratsioon sündis peale keerulisi läbirääkimisi. Kõige suurema pettumuse valmistas läbikukkumine laevadelt pärit lämmastikuheitmete piiramiseks Läänemerel (NECA staatuse andmise osas).

SA Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Silvia Lotman nentis, et keskkonnaministrid üksi ei saa vajalikke samme astuda ning Läänemere hea seisund peab saama ka teiste otsustajate eesmärgiks.

“Sellisel kujul jääb deklaratsioon väga pehmeks – sellest kumab selgelt, et Läänemere keskkonna olukorra parandamist nähakse ebatarviliku kulutusena, mis ei kaalu üles lühiajalisi majandushuvisid,” avaldas Lotman nördimust.

“Läänemere olukorra tegelikuks parandamiseks peaksid riigid rakendama vajalikke meetmeid nii põllumajanduses, kalanduses, laevanduses kui teistes sektorites. Seda enam, et Läänemere olukorra parandamine on tegelikult perspektiivikas ka majanduslikus plaanis.”

Maineka konsultatsioonifirma Boston Consulting Groupi ja WWFi koostöös valminud Läänemere äriplaanist ilmneb, et Läänemere olukorra parandamine on ka sotsiaalmajanduslikult kasulik. Suve lõpul avaldatud Läänemere äriplaaniga saab lähemalt tutvuda veebilehel elfond.ee.

Kopenhaagenis toimunud kohtumisel vaadati ühtlasi üle, kuidas riigid on suutnud täita 2007. aastal vastu võetud Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on ühiselt Läänemere olukord kontrolli alla saada.

Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest raportist ilmneb, et riigid ei ole siiani suutnud täita endale võetud kohustusi Läänemere olukorra parandamisel. “Kopenhaagenis kohtunud riikide seas oli ka selliseid ametlikke esindusi, kes väljendasid samasugust nördimust nagu keskkonnaorganisatsioonid,” kirjeldas kohtumisel viibinud WWFi Läänemere programmi juht Pauli Merriman.

Nii WWFi raport kui Läänemere äriplaan edastati 3. oktoobri  HELCOMi kohtumise eel Läänemere-äärsete riikide ministeeriumitele palvega teha Läänemere kaitsel senisest märksa sisulisemat koostööd nii riigisiseselt ministeeriumide vahel kui ka teiste riikidega.

HELCOM on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mis korraldab Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel rahvusvahelist koostööd Läänemere kaitseks. Koostöö toimub Rootsi, Soome, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.