Mõne aastaga on Eestis elavate inimeste huvi matkaautode ja haagissuvilate vastu märgatavalt tõusnud ning üha enam valitakse paikse hotellipuhkuse asemel ringreis matkabussiga Eestis või välismaal. Autode, mootorrataste, matkaautode ja haagissuvilate täisteenusrendiga tegeleva Mobire Eesti teenindusjuht Gert Vatt annab nõu, kuidas valida endale sobivaim matkaauto või haagissuvila ning millega reisi planeerides arvestama peaks.

Matkaautoga või haagissuvilaga reisimine on muutunud eestimaalaste hulgas järjest populaarsemaks.

„Suurema tõuke sai matkaautode rentimine ja soetamine Covid pandeemia ajal, mil reisimisvõimalused olid piiratud ning otsiti viise privaatsemaks puhkamiseks, milleks matkabussid ja -haagised suurepärase võimaluse annavad. Kui alguses pigem katsetati ja renditi matkaautosid üksikuteks lühireisideks, siis nüüd tuntakse üha enam huvi isikliku autoelamu soetamise või pikaajalise täisteenusrendi vastu, mis annab vabamad käed sõiduki mugavuste nautimiseks,“ nentis Mobire Eesti teenindusjuht Gert Vatt.

Ta tõdes, et lisaks privaatsusele annab matkaautoga või haagissuvilaga reisimine võimaluse spontaansuseks, mida lennureisid ning hotellides ööbimine ei anna. „Matkaautoga reisides saab vastavalt tujule ja soovidele nautida kas linnamelu või ööbimist ja matkamist looduskaunites kohtades, mille läheduses on keeruline leida sobivaid majutusi. Matkaautost on näiteks kasu ka siis, kui mõne suurürituse raames on ööbimiskohad väljamüüdud,“ ütles Vatt. Kuigi matkaautosid näeme teedel rohkem suvekuudel, saab sellega ringi reisida aastaringselt.

„Üsna levinud on arusaam, et matkaautoga saab reisida vaid soojal ajal, kuid päris nii see ei ole. Kaasaegsed matkaautod on enamasti küttega ja soojustatud, mis võimaldab reisimist ka miinuskraadidega,“ lükkas Vatt ümber väite, et matkaauto on vaid suvekuudel kasutatav. Ta lisas, et matkaauto või haagissuvilaga reisimiseks on just suve lõpp ja sügis väga hea aeg, sest turiste liigub vähem ning ka populaarsematel autokämpingu platsidel on vähem autosid.

Milline matkasõiduk valida?

Matkaautot valides peaks Vatti sõnul lähtuma vajadustest ja mugavusest. „Sobivat matkaautot valides peab kindlasti arvestama reisijate arvu ja vanusega. Kui reisitakse väikelastega, siis on oluline, et autoelamus oleks lapsele sobilik turvavarustus. Oluline on, et matkaautos oleks sõidu- ja magamiskoht kõigile reisijatele. Kui on teada, et enamasti reisitakse pere või sõpradega, peaks juba arvestama rohkem kui kahe voodikohaga,“ rääkis Vatt. Oluline on läbi mõelda ka see, milliseid panipaiku sõidukis olema peab. „Kui tegemist on aktiivsete puhkajatega, kes soovib lisaks matkaautoga reisile nautida ka näiteks rattasõitu või surfamist või on tegemist matkajatega, kes armastavad grillimist, siis peab arvestama, et matkasõidukil oleks rattahoidjad ja piisavalt suur panipaik vajalike asjade hoiustamiseks,“ kirjeldas Vatt, millega matkaautot valides arvestama peaks.

Kuidas aga otsustada, kas valida matkaauto või haagissuvila? Gert Vatti sõnul on siin eelkõige küsimus eelarves ja eelistustes.

„Matkaauto on kallim, kuid mugavam sõitmiseks. Haagissuvilat saab soetada soodsamalt, ent kindlasti peab arvestama, et haagisega teedel manööverdamine ei ole alati lihtne ning nõuab oskusi ka kõige kogenumalt autojuhilt. Samas annab haagissuvilaga reisimine võimaluse jätta „maja“ autokämpingusse ning ise tavasõidukiga mõnusaid kiireid väljasõite nautida, ilma et peaks parkimiskohast loobuma,“ selgitas Vatt. Seega soovitab Vatt enne sobiva autoelamu soetamist läbi mõelda, milliseid reise sellega teha plaanitakse.

Kuidas reisi planeerida?

Olgugi et matkaautoga reisimine annab ruumi spontaansusele, on marsruudi planeerimine oluline. „Siiski ei tasu kogu reisi minuti täpsusega paika panna, sest kindlasti jääb tee peale kohti, kus tahaks kauem aega veeta või tekib soov teha mõni kõrvalpõige, millega algselt ei osanud arvestada,“ sõnas Vatt lisades, et autoelamuga reisimise võlu ongi vabadus valida endale sobiv tempo ja seda vastavalt soovile ja vajadusele muuta. Praktilise poole pealt tasub läbi mõelda, et juht ei oleks liialt kaua roolis ning seega soovitab Vatt päevaseks kilometraažiks kuni 500 kilomeetrit.

Vatt toonitas, et kindlasti peaks eeltööd tegema sobivate autokämpingute kaardistamisel. „Eestis on matkaautodega peatumine lubatud pea igal pool ning siin piisab sellest, kui välja valida endale meelepärasemad piirkonnad, kuid Euroopas reisides peab arvestama, et ööbima jäädes tuleb autoelamu parkida spetsiaalsesse karavaniparki,“ selgitas Vatt. Arvestama peab ka sellega, et enamasti on sellised parklad tasulised ning tihti on sisse registreerimise aeg piiratud, mis tähendab, et sihtkohta saabumist ei tohiks jätta öö peale. Seepärast soovitab Vatt teha enne reisi eeltööd ja uurida erinevate autokämpingu tingimuste kohta, et mitte sattuda ootamatutesse ebamugavatesse olukordadesse, mis mõnusat puhkust häirida võiksid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta