Kasispeal katsusin paati ja siis juba Eru lahte ennast. Üksinduse prooviks oli see paadisõit. Sõudsin põiki üle suure lahe kuni väikse Mädalaheni välja. 

Mere katsumine oli järjekordne paadireis. Tegin seda jälle ihuüksinda.

Mädalahes sai üksindus minust suuremaks ja keerasin otsa ringi, sest Sandströmite rannapere mind tagasi kutsus ja ootas. Palganeeme tipus avanes uus laht ja tujukas meri andis endast teada isemoodi.

Ta tõstis mind paadiga laineharjale ja koos sellega üle põhjakivide. Ja õnnelikult olin pääsenud põhjalöögist ja meri tuli ise mulle seekord appi.

Peretoas sai mereseiklus lahti räägitud ja kõik kinnitasid üheskoos, et meri ongi salakaval ja oma tujudega alati. Maamehe tujudega tulin ma Sandströmite juurde ja meremehe tujudega sealt lahkusin. Õnnelikud olime siis kõik selle üle. Meri, mis tujutseb, võib teha sinuga peaaegu, et kõike. Seekord jättis ta mind terveks koos paadiga.

Palganeem, 1997.


 Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks