NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi tehtud uurimus reastab globaalse soojenemise põhjused majandussektorite alusel ning annab aimu kliimamuutuste tulevikust, kirjutab Eesti Füüsika Portaal Fyysika. ee.

Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades kliima jahenemist.

Seni on kliimamuutuste kohta tehtud uuringud peamiselt analüüsinud erinevate ühendite mõju kliimale. Nadine Ungeri juhitud töörühma uuring läheneb probleemile aga intuitiivsemast küljest, uurides gaaside ja aerosoolide mõjusid majandussektorite kaupa. Iga majandusharu emiteerib unikaalse spektri gaase ning aerosoole, mõjutades seega kliimat eri viisidel ning erineval ajaskaalal.

Kliimat mõjutavate gaaside jaotus majandussektorite alusel. Allikas: NASA GISS/Unger

Kliimat mõjutavate gaaside jaotus majandussektorite alusel. Allikas: NASA GISS/Unger

“Me tahtsime pakkuda informatsiooni kujul, mis oleks kliimapoliitika kujundatele kasulik. Selline lähenemisviis teeb kergemaks erinevate (majandus)sektorite kindlaks tegemise, mille emissioonide vähendamine oleks kliimale kasulik ning neid, mis võivad põhjustada soovimatuid tagajärgi,” ütles Unger.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences 3.veebruaril avaldatud uurimuses kirjeldab Ungeri töörühm, kuidas nad kasutasid praeguse aja kliimamudelit, et hinnata 13 erineva majandussektori mõju kliimale aastatel 2000 kuni 2100. Oma arvutuste aluseks võtsid nad teadlaste poolt üle kogu maailmas kogutud emissioonide andmed. Oma hinnangutes eeldasid nad, et emissioonide kogus jääb tulevikus enam-vähem samaks.

Nende analüüsi kohaselt on mootrsõidukitel atmosfäärisoojenemisel suurim osa, kuna nende poolt õhkupaisatavatel kasvuhoonegaasidel on kliimat soojendav mõju. Samas emiteerivad nad vaid väheseid kliimat jahutavaid aerosoole. Teisele kohale platseerus majapidamistes biokütuste kasutamine. Elusloomade kasvatus, eriti metaani õhku paiskav karjakasvatus jäi aga üllatavalt kolmandaks.

Teisest küljest emiteerib tööstussektor tervet hulka sulfaate ning teisi kliimat jahutavaid aerosoole, mis vastutavad suuresti kliimajahenemise eest. Biomassi põlemisel, mis ilmneb suuresti looduslike tulekahjude tõttu, paisatakse õhku suur kogus orgaanilisi süsinikuosakesi, mis blokeerivad Päikese kiirgust.

Siiski on aerosoolidel kliima jahutamise kõrval ka ohtlik mõju inimeste tervisele. Mitmetes arengumaades tehakse kõvasti tööd, et nende hulka õhus vähendada. Selline tegevus aga eemaldab ühe hoova globaalse soojenemise peatamiseks. Õhku paisatavad aerosoolid on viimastel aastakümnetel soojenemist suurel määral tasakaalustanud.

“Soojenemine peaks kiirenema, kui me jätkame aerosoolide eemaldamist,” ütles Unger. “Siiski ei ole meil selle sammu tegemisel valikut, kuna inimeste –ning ökosüsteemi tervis on esikohal. See tähendab aga, et me peame suuremat tööd tegema kasvuhoonegaaside vähendamisel,” lisas ta.
Uuringu kohaselt muutub kliimat mõjutavate majandusharude paigutus aga aastaks 2100 tunduvalt. Aastaks 2050 saab suurimaks globaalse soojemise põhjustajaks elektritootmine. Tööstussektor kasvab 2100. aastaks kolmandaks suurimaks mõjutajaks.

Kliimat mõjutavate tööstusharude jaotus aastaks 2100. Allikas: NASA GISS/Unger

Kliimat mõjutavate tööstusharude jaotus aastal 2020 ja 2100. Allikas: NASA GISS/Unger

“Vahe tuleb sellest, et kasvuhoonegaaside mõjud kasvavad ja intensiivistuvad aja jooksul, kuna nad jäävad atmosfääri pikaks ajaks. Aerosoolid aga sajavad paari päeva jooksul pärast õhku paiskamist taas alla, mõjutades kliimat vaid lühikest aega,” selgitas Unger.

Iga majandusharu puhul uuris Ungeri töörühm erinevate keemiliste ühendite mõjusid, kaasa arvatud süsinikdioksiidi, lämmastikdioksiidi, metaani, orgaanilise süsiniku, musta süsiniku, nitraatide, sulfaatide ning osooni mõjusid.

Samuti uuris rühm, kuidas emissioonid pilvi mõjutavad, millel on kliimale kaudne mõju. Mõned aerosoolid, eriti sulfaadid ning orgaaniline süsinik muudavad pilvi heledamaks, suurendades sellega nende albeedot. Lisaks pikendavad aerosoolid pilvede eluiga, põhjustades sellega kliimat jahutavat efekti. Samal ajal neelab aga must süsinik ehk tahm Päikese valgust, soojendades sellega atmosfääri ja põhjustab pilvede kadumist. Antud protsessi nimetatakse pool-otseseks aerosooli efektiks ning sellel on kliimat soojendav mõju.

Uue analüüsi kohaselt soodustavad biomassi põletamine ja tööstusektori emissioonid aerosooli ja pilve vahelisi protsesse, millel on kliimale suur jahutav mõju. Samas põhjustab teedel liikuv transport ja majapidamistes põletatavad biokütused pilvedega seonduvat soojenemist.

Siiski on aerosoolide täpsete mõjude kindlakstegemiseks vaja teha veel palju uuringuid. “Kuigi meie hinnangud klapivad rahvusvahelise kliimamuutuste nõukogu omaga (IPCC,) valitseb antud valdkonnas veel suur ebakindlus,” hoiatab Unger.

Allikas:

NASA “Road Transportation as Key Driver of Warming in New analysis from NASA”

Lisaks:

Intervjuu Nadine Ungeriga

Aerosoolide mõjust kliimale