Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25  jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 1. juulist. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi. Palume enne kalastuskaardi ostmist veenduda, et valitud koht, aeg ja veekogu on õiged, kuna kalastuskaarti tühistada ei saa.

 

Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Kerli Pettai ütles, et sellel aastal suuri muudatusi jõevähi kalastuskaardi ostmisele seatud ei ole.

„Ka sellel aastal on kehtestatud, et kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. 25 mõõdulise vähi püüdmine ei tohiks püüdjat kuidagi piirata, sest kätte saab nii püügikogemuse kui hiljem maitseelamuse. Loodetavasti aitab püütavate vähkide hulga vähendamine loobuda liiga väikeste vähkide püügist, neid nagunii ka püüda ei tohi,“ selgitas Pettai.

Kerli Pettai meenutas, et veekogule kalastuskaardi ostmine ei garanteeri veel saaki.

„Jõevähke ei ole kõigis veekogudes ühtlaselt. Enne püügiõiguse soetamist palume veenduda, kas veekogus ka tegelikult soovitud ajal on võimalik püüda. Lisaks on oluline, et enne kalastuskaardi ostmist ollakse veendunud ning tähelepanelikud, et valitud koht, aeg ja veekogu on õiged, kuna kalastuskaarti tühistada ei saa.“

Põhjust kalastuskaardi hankimisega kiirustada on neil, kes soovivad vähki püüda veekogudel või maakondades, kus lubade arv on piiratud. Sel aastal on piirarvud seatud kõigile Saaremaa olulisematele veekogudele ning lisaks Pangodi järves, Pärnu jões, Reopalu jões, Väinjärves, Võhandu jões, Aheru järves, Pühajärves, Väike-Emajões ja Kasaritsa Verijärves. Piirarvuga veekogule või Saaremaale saab üks inimene osta ainult ühe kalastuskaardi. Ülejäänud veekogudel pole kalastuskaartide arv piiratud.

Enamus kalastuskaartidest jaotataksegi kalaluba.ee kaudu, paberil taotluse esitajatele Keskkonnaameti kontorites on võimalik jagada vaid üksikud kalastuskaardid igas maakonnas. Kalastuskaartide piirarv eri veekogudele on paika pandud keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“ peatükis.

Kõige mugavam ja kindlam ongi soetada vähipüügiks vajalik kalastuskaart veebiaadressil kalaluba.ee. Püügiloa taotleja saab keskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi soetamiseks tuleb portaalis kalaluba.ee klõpsata esmalt valikul „kalastuskaart“, seejärel valida püügivahendina vähinatt ja vähimõrd ning siis sobiv maakond ja veekogu. Ära tuleb märkida ka püügikuupäev ja püügi alguse kellaaeg. Kalastuskaart kehtib 24 tundi. 

Keskkonnaametis saab kohapeal esitada taotlusi Tartu ja Kuressaare kontorites 1. juuli hommikul kell 9–10. Teistes Keskkonnaameti kontorites saab taotluse jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga aadressile info@keskkonnaamet.ee. 

15 või 20 eurot (hind sõltub püügikohast) maksev kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või vähimõrda. Kalastuskaarti ei saa osta need, kellel on mõne varasema kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga.

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini. Loe vähipüügist lähemalt ning leia püügikeelualad Keskkonnaameti kodulehelt. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta