Terviseameti mürgistusteabekeskuseni jõuab igal aastal kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid, aga see on vaid osa kõikidest juhtumitest. Sellest, kuidas nii ettevõtjad kui ka tarbijad saaksid ennetada äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi ja mida teha mürgistuse korral, kirjutas mürgistusennetuse nädala puhul Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo nõunik Siret Surva.

Kurvad näited Eestist

Isa tuleb poest ja asetab köögis toidukoti toolile. Kotist paistab limonaadipudelile sarnanev pudel. Pudelit märkab kolmeaastane laps, kes annab emale märku, et ta soovib limonaadi. Ema lükkab asjatoimetused kõrvale, tuleb kööki, haarab kotist pudeli seda lähemalt vaatamata, keerab korgi maha ja annab selle lapse kätte. Õnneks ei suuda laps tugeva lõhna tõttu „limonaadi” juua.

Pereema on kasutanud veekeetjast katlakivi eemaldamiseks äädikhapet ja unustanud selle veekeetjasse. Isa, teadmata veekeetja puhastamisest, võtab sealt „vett“, et valmistada pere viiekuusele lapsele kahte pudelisse piimasegu. Kui laps on esimese pudeli tühjaks joonud, märkab isa lapse nutu taustal, et teises pudelis on piimasegu tükki läinud. Lähemal uurimisel selgub, et lapsele on antud äädikalahust piimaseguga.

Mõlema juhtunud loo puhul on antikangelaseks 30% äädikhape (ehk äädikas), mida Eestis on traditsiooniliselt kasutatud hoidiste ja toitude valmistamisel.

Levivate trendide ja nõuanderubriikide soovituste tõttu on viimastel aastatel hakatud äädikat kasutatama aina rohkem ka kodu puhastamisel. Selle kõige juures on tähelepanuta jäänud kange äädika kasutamisega kaasnevad võimalikud riskid.

Nõuanded äädika ohutuks kasutamiseks

  • Ole 30% äädika kasutamisel tähelepanelik.
  • Tea, et looduslik pole alati ohutu! 30% äädikhape on tugevatoimeline hape.
  • Tea, et alla 10% äädikalahused on neelamisel vaid kergelt ärritava toimega, kuid kangemad lahused, sh 30%, tekitavad juba märkimisväärseid tervisekaebusi.
  • Loe märgistust äädikapudelil ja kasuta äädikat sihipäraselt!
  • Ära vala äädikat ümber teistesse nõudesse, kui neil pole vastavat märgistust!
  • Hoolitse, et sinu pereliikmed teaksid, kuidas äädikat ohutult kasutada toidu valmistamisel ja koristamisel (nt veekeetja puhastamisel)!
  • Hoia 30% äädikat vähemalt 1,5 m kõrgusel ja võimalusel lukustatud kapis, kust lapsed seda kergesti kätte ei saaks.
  • Selgita lastele äädikast tulenevaid ohte, vajadusel korduvalt.
  • Äädika kasutamisest tekkinud terviseprobleemi korral otsi abi ja helista mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 või ohtlikuma juhtumi korral hädaabinumbrile 112.
  • Erinevate äädikakahjustuste paranemine sõltub otseselt äädikalahuse kangusest ning mõjunud ajast, ent on sarnane teiste söövituskahjustuste paranemise ajaga.

Mida teha äädikamürgistuse korral?

Kui oled äädikat neelanud, siis loputa suu ja joo mõned lonksud vett.

Kindlasti ei tohi äädikat joonud inimest ajada oksendama. Sellisel juhul läbib kord juba alla neelatud seedetrakti ärritav või isegi söövitav aine uuesti tundlikku söögitoru, tekitades õrnale limaskestale uusi kahjustusi.

Lisaks ei tohi alla neelatud äädikat hakata n-ö „neutraliseerima“, kuna reaktsiooni käigus tekkiv süsihappegaas halvendab tervise olukorda veelgi. Sel moel venitatakse süsihappegaasi toimel juba niigi happe mõjul ärritunud maoseina ning soodustatakse mürgi imendumist organismi. Sellega soodustavad juba varasemast nõrgenenud koed ja mao tühjenemise kiirenemine maoseina rebenemist. Esmaabi ehk mõõduka veejoomise eesmärk on alustada maosisu lahjendamist.

Juhul, kui suus või neelus on näha heledamaid laike, kannatanul on tekkinud valu rinnaku taga või maos, tuleb kindlasti pöörduda tervisekontrolliks haiglasse.

Nahale sattudes pese äädikalahus kiiresti tavalise veega maha.

Nahale sattunud äädikas põhjustab heledamaid laike ja valu, tugevamad lahused ka keemilisi põletushaavu.

Äädika silma sattudes loputa silma 10‒20 minuti jooksul voolava veega.

Kui inimesel tekib ainult mööduv kipitus ja nägemine on normaalne, võib sellist kannatanut jälgida kodus. Valu suurenemisel pöörduda kindlasti arsti poole.

Äädikaaurude sissehingamisel lahku ruumist ja hinga värsket õhku.

Äädikaaurude sissehingamisel on tavapärane köha tekkimine ja kipitus kurgus.

Tootjatel tuleb äädika kasutamise riske maandada

Selleks, et juhtida tähelepanu äädika valesti kasutamisega kaasnevatele ohtudele, töötas Maaeluministeerium koostöös Tervisameti, Veterinaar- ja Toiduameti, Sotsiaalministeeriumi, jaekaubandusega tegelevate ettevõtjate ning tootjatega välja tootjatele 30% äädika turustamise hea tava juhendi.

Hea tava juhend keskendub just 30% äädikale, kuna see on meie turul selles kaubagrupis levinuim traditsiooniline toode ja selle kasutamisega kaasnevad riskid tarbijale on kõige suuremad. Juhend annab soovitusi äädika märgistusel esitatava teabe kohta. Soovitused puudutavad toote nimetust (kasutada „30% äädikhape“, mitte „söögiäädikas“), hoiatusi, kasutusjuhiseid (sh juhist lahjendamise kohta) ning teavet, kuhu helistada nõu saamiseks.

Tarbijate ohutuse tagamiseks peavad andma oma panuse nii tootjad kui ka kauplejad. Kutsume kõiki äädikatootjaid ja kauplejaid üles hea tava juhendit võimalikult kiiresti järgima.

Mõned äädikatootjad teevadki juba muudatusi, kuid uue märgistusega toodete turule jõudmine võtab aega, kuna olemasolevad varu tuleb eelnevalt ära müüa.

Igaüks saab äädikaga hoolsalt ümber käies vältida võimalikke terviseriske.

30% äädikhappe turustamise hea tava

Äädikaks on Eestis nimetatud äädikhappe (ehk etaanhappe) vesilahust, milles on tavapäraselt äädikhapet kuni 30%. Toidu valmistamiseks mõeldud äädikas on vee ja vähemalt 99,8% äädikhappe1 segu.

Toidu lisaainena kasutatav äädikhape peab vastama lisaaine E 260 kohta kehtestatud spetsifikatsioonile, mis on kirjas Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012. 30% äädikhappe turustamise hea tava 2019.

Äädikhapet saadakse etanooli kääritamise ja etanaali oksüdeerimise teel. Eestis on toiduks traditsiooniliselt kasutatud 10% ja 30% äädikat. 30% äädikat on kasutatud enamasti toidu valmistamisel (nt marineerimisel), samuti on seda lahjendatud kujul söödud koos traditsiooniliste toitudega (nt sült).

Äädikhape on terava lõhnaga happeline vedelik, mis suuremal kontsentratsioonil kui 10% võib oskamatul käsitlemisel ohustada inimese tervist.

  • Enamasti põhjustab lahjendamata äädika neelamine olenevalt selle kontsentratsioonist erineva raskusastmega söövitusi.
  • Äädikaaurude sissehingamine kutsub esile tugeva kopsuärrituse, kusjuures samal ajal võivad kahjustada saada ka silmad.
  • Nahale sattunud kange äädikas tekitab keemilise söövitushaava.

Selleks, et vähendada toidu valmistamiseks mõeldud 30% äädikhappe kasutamisega seotud terviseriske, tuleks selle turustamisel järgida järgmisi soovitusi.

Soovitused 30% äädikhappe vastutustundlikuks turustamiseks

Toote märgistusel võtta arvesse järgmisi elemente

  • Toote nimetusena kasutada „30% äädikhape“ või „30% äädikhappe (vesi)lahus“ vms. Vältida nimetust „äädikas“.
  • Märkida koostisosade loetelu järgmiselt.
    • „Koostisosad: vesi ja hape äädikhape“ või
    • „Koostisosad: vesi ja hape E 260“.
  • Mitte kasutada sõnalist ega pildilist viidet toidule (nt mitte kasutada potte või panne ega toitu nagu kurk, tomat vms).
  • Lisada märge „sobib lahjendatuna toidu valmistamiseks“.
  • Lisada kasutusjuhis lahjendamise kohta.

Lisada ohutuse piktogramm!

Ole kange äädikaga ettevaatlik! Nõuandeid äädikaga ümberkäimiseks ja mida teha mürgistuse korral

  • Lisada tunnussõna „Ettevaatust!“.
  • Lisada mürgistusteabekeskuse infonumber 166622 ja info, et õnnetuse korral helistada sel numbril või pöörduda arsti poole. Mürgistusteabekeskuse infoliini logo soovi korral kasutamiseks.
  • Lisada järgmised hoiatused.
  • Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmade kahjustust.
  • Hoida lastele kättesaamatus kohas.

Lisasoovitused

  • Kasutada lapselukuga korki.
  • Kasutada läbipaistmatust materjalist pudelit.
  • Paigutada toode tööstuskaupade osakonda.

Lisada järgmised ohulaused

  • ALLANEELAMISE KORRAL loputada suud. MITTE kutsuda esile oksendamist.
  • NAHALE (või juustele) SATTUMISE KORRAL võtta viivitamata seljast kõik saastunud rõivad. Loputada nahka veega / loputada duši all.
  • SILMA SATTUMISE KORRAL loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord.
  • SISSEHINGAMISE KORRAL toimetada kannatanu värske õhu kätte ja hoida asendis, mis võimaldab kergesti hingata.

Juhend koostati äädikatootjate, jaekaubandusega tegelevate ettevõtjate, Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Veterinaar-ja Toiduameti ning Terviseameti koostöös aastal 2019. 

18.‒24. märtsil toimub Eestis esimest korda mürgistusennetuse nädal

Kampaania tähelepanu keskpunktis on aktiivsöe õige kasutamine ning äädika ja patareide ohutus. 20. märtsil pööratakse tähelepanu äädika ohutusele. Mürgistusennetuse nädala idee on saanud alguse Põhja-Ameerikast, kus seda iga-aastast kampaaniat korraldatakse juba 1962. aastast alates märtsi kolmandal nädalal.


Lugu on pärit Maablogist.