Rahandusmininisteeriumi ettepanek Keskkonnaametile Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juriidilise vormi muutmiseks tulundusasutusest aktsiaseltsiks on tekitanud loodusega  seotud inimeste hulgas palju pahameelt.

Aktsiaselts on äriühing, mis on selgelt kasumi tootmisele orienteeritud. Kõige rohkem tekitab siinjuures küsimusi, mis saab sellisel juhul RMK otsest ja lihtsalt mõõdetavat tulu mitte toovatest tegevustest nagu loodushariduslik tegevus, matkaradade, lõkke- ja telkimiskohtade korrashoidmine, samuti metsa taastamine.

Kas äriühing saab olla hooliv? Saab ja peabki olema. Väga paljud äriühingud panustavad kogukonna heaolu tõstmisse, toetavad sporti, panustavad vaba aja veetmise võimalustesse. Ühest küljest on see reklaam, aga koostatakse ju ka vastutustundlike ettevõtete indekseid, millega tunnustatakse neid ettevõtteid, mis panustavad ühiskonna heaollu.

Samas teevad nad seda just sellisel määral, nagu neile sobib, seega ei saa selliseid olulisi valdkondi nagu seda on looduskaitse ja -hariduslik tegevus, samuti olemasolevate õppe- ja matkaradade ning muu taristu hooldamine ja taastamine, jätta ettevõtte hea tahte väljendamise võimaluseks. See peab olema pidev ja süsteemne tegevus.

Kuid kas need tegevused pikemas perspektiivis siiski ei ole tulu toovad?

Kui kaitsealadel on tähistatud matkarajad ja laudteed, siis see reguleerib külastuskoormust, hoides külastajaid looduses liikudes kindlatel radadel, ei lase neid eriti tundlikesse piirkondadesse. Näiteks võiks olla vaatetorn Saartneeme (Kuradisaar) juures, kust inimesed saavad aeg-ajalt kuiva jalaga üle minna. Seal viibimine on lindude pesitsusajal 1. aprillist - 15. juulini keelatud, kuid keelav silt on väike ja ei hakka silma.

Kui seal oleks vaatetorn, siis see paistaks kohe silma, inimesed roniksid üles, näeksid vaadet ning vaatetorni külge saaks panna info selle kohta, millal ja miks ei tohi Saartneemele minna. Seda inimesed märkaksid ja tõenäoliselt saarele ei läheks. Keskkonnaamet soovis sellist torni teha, aga RMK ei saanud selleks kahjuks projektiraha.

Laudteed ja rajad omakorda vähendavad tallamisohtu, mis on ohtlik raskesti taastuvatele paikadele nagu rabad või nõmmikud. Lõkke- ja telkimiskohtade olemasolu ja korrashoid vähendab reostust: on olemas prügikastid ja kindlad kohad, kus prahti tekib ning mida on lihtne koristada.

Seega, kokkuvõttes toob selline tegevus kasu looduskaitsele. See aitab ka kahjusid ära hoida, sest kui on olemas kohad, kus lubatakse lõket teha, siis inimesed ei hakka seda trahvi saamisega riskides tegema suvalises kohas metsa all, seega väheneb ka metsatulekahju oht.

Kui veel ametlikke lõkkekohti ei olnud, sattusin ka ise ühele halvasti kustutatud lõkkekohale, kus tuli oli uuesti süttinud ning hakanud juba lõkkekohast eemale levima. Seekord sattusin õigel ajal peale ja sain tule omal jõul kustutatud, kuid alati nii hästi ei lähe ja suurte metsatulekahjude kustutamine on väga kulukas ning aeganõudev tegevus.

Põleng teeb palju kahju loodusele, hävib elustik, aga ka väärtuslik mets, mida on 60 – 70 aastat kasvatatud ja hooldatud, tulle võivad jääda ka inimesed ja nende vara. Sel ajal kui tuletõrjebrigaadid kustutavad metsatulekahju, ei saa nad reageerida tsiviilobjektide põlengutele, lisaks sellele kulutatakse palju ressurssi.

Kahju ärahoidmise kõrval toovad RMK rajatud laudteed ja matkarajad ka kasu. Paljud inimesed ei läheks matkaradade puudumisel loodusesse. Praegu on puhkepäeviti matkaradade parklad puupüsti autosid täis, seda ka talvisel ajal, ning Viru raba juures pargitakse ka pikalt maantee ääres.

Ka rajal liikudes satutakse tihti teiste jalutajatega kokku ning tundub, et looduses käimine on eestlaste hulgas tänu matkaradadele muutunud väga populaarseks. Kuna inimesed on mugavad, siis valivad nad loodusse minekuks just sellise võimaluse – eksimisvõimalust ei ole, raskemini läbitavad kohad on muudetud läbitavateks, raja ääres on pingid ja puhkekohad, on korralikud WC-d.

Viru rabas on ehitatud laudtee, mis on osaliselt ka ratastooliga läbitav, samuti saab ratastooliga vaatetorni esimesele platvormile. See on tõenäoliselt suurendanud eestlaste liikumist, mis parandab kindlasti tervist. Loodus mõjub ka vaimule taastavalt, lisaks saab infostendide lugemisega oma loodusalaseid teadmisi suurendada. RMK poolt pakutav loodusharidus õpetab toimima säästlikult, mõistlikult, kujundab väärtushinnanguid ja suurendab meie vastutust.

Kogu see tegevus vajab pidevalt kulutuste tegemist, laudteed ja vaatetornid lagunevad ning neid on tarvis järjepidevalt remontida, et nad ei muutuks külastajatele ohtlikuks, matkaradade tähistusi tuleb uuendada, lõkkeplatse korrastada, lõkkepuid tuua jne. Ja aeg-ajalt tuleb ka uusi rajatisi ehitada. Kui aktsiaseltsile saab panna kohustuseks selle kõigega tegelemise, siis ei tohiks juriidilise vormi muutmine iseenesest midagi halvemaks teha.