Kardiovaskulaarsüsteemi ravimid moodustavad Ravimiameti andmetel ligi kolmandiku kogu Eesti ravimikasutusest ning piltlikult kasutas 2023. aastal 471 Eesti elanikku 1000st mõnd südame-veresoonkonna ravimit. Oluline on aga teada, et ühe inimese jaoks efektiivne ravim või annus ei pruugi teisel anda samasugust tulemust. Alates veebruarist on arstidel on võimalik ravimi sobivust hinnata Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu kaasatud geneetilise uuringu abil.

 

Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst-kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa sõnul toimub südamehaiguste ravimi määramine kliiniliste uuringute tulemustele ja senisele ravikogemusele toetudes ehk proovitakse erinevaid annuseid ja erinevaid toimeaineid, et leida patsiendile sobiv ravim. Sellise katsetamise ära hoidmiseks on arstidele kättesaadavaks tehtud farmakogeneetiline uuring, mis on Terviskassa poolt kompenseeritav.

„Kõrge kolesterooli raviks kasutatakse enamasti statiine sisaldavaid ravimeid. Neid ravimeid on aga mitmeid ja inimeste geenidest lähtuvalt võib ravivastus patsientidel olla oluliselt erinev. Keeruline on ka prognoosida, kellel võivad tekkida kõrvaltoimed. Nii võib juhtuda, et sobiva toimeaine ja doosi leidmiseks proovitakse pika aja jooksul erinevaid ravimeid,“ tõi  professor Viigimaa näite, kuidas üks ravim ei pruugi kõigile sobida.

Farmakogeneetiline uuring annab arstile patsiendi geeniandmete põhjal infot, millist toimeainet millises annuses tuleks sellele kontreetsele inimsele määrata.

“Farmakogeneetilise uuringu abil uuritakse SYNLABis 29 erinevat geeni ning analüüsi tulemusena saadakse infot ligi 300 ravimtoimeaine mõju ja lagundamise kiiruse kohta, andes seeläbi arstidele infot, millised toimeained ja annused konkreetse inimese jaoks efektiivsemaid ravitulemusi anda võiksid,” selgitas SYNLAB Eesti arendusjuht Kaspar Ratnik.

Kõige enam on uuringus südameveresoonkonna ja psühhiaatriliste haiguste, aga ka mitmeid nakkushaiguste ja kasvajate ravis kasutatavate ravimite toimeaineid.

Dr Viigimaa tõdes, et Eesti on farmakogeneetika vallas edumeelne ning tõi näiteks, et ka geenidoonoritel on määratud teatud toimeainete sobivus. Ta on ka ise oma patsientidele farmakogeneetilist uuringut soovitanud ning kinnitab, et uuring võimaldab südame- ja veresoonkonna patsientide ravi tõhusamaks ja ohutumaks muuta ning vähendada valest annustamisest tulenevat kõrvaltoimete riski.

„Farmakogeneetiline test on oluline komponent Eesti meditsiinisüsteemi personaliseerimisel, kuna inimese farmakogeneetiline profiil on unikaalne ja kasutatav kogu elu jooksul erinevate haiguste ravis,“ tõdes professor. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta