15 tonni savikrohvipulbrit, sadu liitreid vett, kümneid rulle roomatti, 20 000 kinnitusklambrit, 91 pakki kohupiima… – kõik see ja palju rohkem läks sel suvel vabatahtlikult seina. Niisugune lugu juhtus Põlva lähedal Rosmal, waldorflasteaia Täheke teise korruse renoveerimise käigus, kus savise suve veetis kokku üle 30 pere. Käe sai valgeks, õigemini saviseks suur hulk vabatahtlikke lähedalt ja kaugemalt.

Kõik algas aga palju varem, juba möödunud aastal, kui selgus lasteaia laiendamise vajadus. Muinsusväärtusega palkmaja teise korruse remondiotsus sündis pika kaalumise järel. Asi sai ametliku käigu kevadel, mil MTÜ Rosma Haridusseltsi laekus positiivne vastus Leader programmist: Põlvamaa Partnerluskogu otsustas rahastada lasteaia säästva renoveerimise projekti raames materjalide ostmist.

Vabatahtlik tegevus on Põlva külje all Rosmal ilmutanud end juba 20 aastat, kui pandi alus waldorfkoolile Johannese Kool Rosmal. Eesti hariduse suurkuju Johannes Käisi sünnikodus, muinsuskaitse all olevas hubases palkmajas alustas viie aasta eest tööd waldorflasteaed Täheke. Lasteaias käib 22 last ja vajadus laienduse järgi oli õhus juba mõnda aega. Vanemate toel ette võetud sellesuvine ühisaktsioon palkmaja teise korruse renoveerimiseks ühendas peresid ja innustas taas vabatahtlikku tegevust.

Käed tööd täis

Lasteaiamaja katusealuse korruse 110 ruutmeetrit põrandapinda ei tundunudki esialgu nii suur. Kuid töötunde, mis sinna kokkuvõttes on jäetud, kogunes tõesti palju. Eks seepärast, et enamik vanemaid ei ole ju professionaalsed ehitajad ja töö looduslike materjalidega nõuab ka teatud nippide omandamist. Oskused tekkisid töö käigus.

Tegelikult tuli ju ka kõik töölõigud alates projekti paberimajandusest kuni siseviimistluseni ise ära teha. Tööde seas olid muuhulgas katusealuse puhastamine vanast kolast, prahi põletamine, vaheseinte lõhkumine, akende kohendamine, seinte puhastamine varasemast kattest ja soojustamine. Järgnes seinte katmine roomatiga, elektritööd, kolmekordne savikrohvimine, kruntimine ja värvimine kaseiinvärvidega, uue põranda löömine, trepi ja käsipuu ohutuks muutmine, varuväljapääsude lahendamine jne jne.

Savikrohvi tonnid ja värviliitrid panevad tagantjärele muigama. Mitu poodi sai kohupiimast tühjaks ostetud. 91 pakki kohupiima andis välja 125 liitrit kaseiinvärvi. Lisaks kulus 50 liitrit kruntvärvi, 20 liitrit savivärvi ja 40 liitrit savivõõpa. Väike kogus kohupiima, mis üle jäi, maandus koogi sisse ja söödi ära lasteaia vanemate esimesel sügisesel koosviibimisel.

Ühendavad hetked

Ammune tõde – töö ühendab inimesi – leidis taas kinnitust. Varasemad olijad ja uued tulijad sulandusid hästi. Iga lapse pere panustas mingil moel. Paljud vanemad, kes olid varem teretuttavad, said nüüd lähedalt tuttavateks, mõned lausa sõpradeks.

Ühiste tööpäevade käigus kulus ehitusmaterjalide kõrval veel sületäis kapsast, kartulit, hakkliha, leiba, puuvilju ja muud magusat. Kulus ka kannuga kohvi, teed ja morssi ning hulk pikki suvepäevi, kus tegemistel hoidsid silma peal vabatahtlikud lemmikloomad. Näiteks kassipoeg Ita ning koer Nene, kelle side pererahvaga oleks jäänud neil päevil muidu väga põgusaks…

Sel suvel leidis kinnitust veel teinegi iidne tarkus – et hea tõmbab ligi head! Palkmaja teise korruse värsket ilmet tõstab esile uus laudpõrand, mis sai võimalikuks tänu puidufirmale Toftan. Südamest tulev aitäh firma juhtkonnale, kes otsustas annetada lasteaiale kogu põrandamaterjali. Aitäh Marko Kikasele ja Liina Raagile hea juhendamise ning kannatliku meele eest. Aitäh kunstnik Helina Toaterile hea tundega seinamaalingute eest. Aitäh ka Põlva ökofestivali töötoa vedajatele ja osalejatele, kes jätsid oma jälje lasteaia seintele, rääkimata kõigist vabatahtlikest peredest.

Kogu töö lasteaia teisel korrusel lõppes küll palju hiljem kui esmalt mõeldud, ent seda paremas õhkkonnas ja rohkem läbitunnetatult. Asjad tiksusid lihtsalt omasoodu ja sellega peab nii mahuka vabatahtliku projekti juures paratamatult arvestama. Tulemus väärib aga lähemat tutvust: nii lasteaia, siinsete laste kui vanematega. Tulemus väärib ka esiletõstmist, nõnda nagu terve Rosma Haridusseltsi tegevus, mis hakkab Eesti haridusmaastikul üha enam silma.

Vabatahtlikkus kui elustiil

Enamik Rosma Haridusseltsi ettevõtmisi saavad teoks vaid lastevanemate, õpetajate, õpilaste, vilistlaste ja teiste huviliste toel. Rosma kooli ja lasteaia ümber on kogunenud palju huvitavaid inimesi, kellest enamikku võib julgelt nimetada teadlikeks lapsevanemateks. Oma põhitöö ja muude tegemiste kõrvalt ollakse valmis panustama vabatahtlikku tegevusse, sest kogu waldorfkooli ja lasteaia toimimine eeldab tihedamat koostööd kooli ja kodu vahel.

20aastase kogemusega seltsi tegevusele vaadates võib öelda, et aeg ja inimesed muutuvad, ent paljude jaoks on vabatahtlik tegevus kui loomulik osa igapäevasest elust, mõnele lausa elustiil.

2009. aasta kevadel korraldas selts edukalt esimese kogupere konverentsi „Head valikud hariduses“, millest võttis osa koos täiskasvanute, laste ja vabatahtlikega 180 inimest üle Eesti. Teist õppeaastat alustas ka Vanemate Kool, mille eesmärgiks on tõsta vanemate teadlikkust waldorfpedagoogika meetoditest ja võimalustest. Kogu Rosma Haridusseltsi juhtimine käib samuti vabatahtlikkuse alusel, seltsi juhatuse liikmete töö ei ole tasustatud.

Hetkel jätkub töö uue idee kallal: rajada kooli juurde Põlvamaa Roheline Maja. Millega täpsemalt tegemist, räägime edaspidi. Kellel huvi kaasa lüüa või idee teostumist omal moel toetada, andke endast märku seltsi juhatusele.  

Vaadake loo fotosid Bioneeri kaleriist: http://www.bioneer.ee/galerii


www.rosma.edu.ee
Lugu on ilmunud ka Vabatahtlike Väravas.