Koolitoit võib paljudele lastele olla ainus soe toidukord päevas, seega on oluline, et see oleks maitsev, tervist ning heade toitumisharjumuste kujunemist toetav. Kuigi Eesti koolitoidusüsteemis on palju väljakutseid, on hulk koole võtnud viimastel aastatel kasutusele praktilisi lahendusi, millega on muutnud koolis söömist ja toitumise kohta õppimist põnevamaks, tervislikumaks ja kestlikumaks. 

8. oktoobril toimus Tallinnas koolitoidukonverents “Tuleviku haridus algab taldrikult”, kus umbes 130 Eesti koolitoidusüsteemi osalist arutles valdkonna väljakutsete ja edusammude üle. Üritus võttis Eesti osapoolte jaoks kokku neli aastat kestnud rahvusvahelise projekti SchoolFood4Change, mille jooksul on muudetud koolitoitu tervislikumaks nii lastele kui planeedile. 

“Sageli räägitakse, et lastele ei meeldi tervislikku toitu süüa. Tegelikult on võimalik uute toiduainete tutvustamisega laste eelistusi muuta. Seda oleme projektis ka teinud, tutvustades erinevaid alternatiive ja uusi maitseid,” rääkis toidukultuuri edendaja Tallinna koolides Kendra Kairi Vaino.

Projekti osana said Tallinna ja Viimsi õpilased osaleda toidu maitsetestides, mis näitas, et õpilaste neofoobia (uute toitude kartus) on üsna suur. Näiteks Tallinnas oli 19% õpilastest uute toitude vastu väga umbuslikud ning 55% tundis keskmist neofoobiat. Viimsis olid vastavad näitajad 26% ja 51%.   

“Aitab harjutamine, köögiviljade ja kaunviljade järjepidev pakkumine, usaldus ja positiivne kogemus. Sellega on meil võimalik kasvatada teadlikumat ja tervemat põlvkonda,” kirjeldas Vaino tervislikema toitumisharjumuste kujundamist. 

Konverentsil jagasid koolid palju toredaid näiteid, kuidas neil on usalduse ja huvi tekitamine õnnestunud. Näiteks Tallinna Südalinna Koolis toimus taimse valgu nädal, mille jooksul tutvusid õpilased eri ainetundides taimsete valguallikatega.

“Söökla tegi terve nädal toite läätsede ja ubadega, mis oli paljudele lastele uus ja hirmutav, nii et me näitasime klassis õpilastele kõiki komponente, millest sama päeva lõuna koosneb. Kui õpilased neid värvilisi pilte nägid, siis läksid paljudel silmad särama, et nad tahavad juba neid toite proovida,” kirjeldas Tallinna Südalinna Kooli algõpetuse aineühenduse juht Delis Pärnoja. “Iga kord, kui me oleme tutvustanud klassis menüü komponente, siis õpilaste huvi uute maitsete ja taimse toidu vastu on kasvanud. On ka juhtunud, et taimne valik saab otsa, sest kõik tahavad seda nii väga proovida.” 

Koolid jagasid teisigi näiteid, mis on aidanud õpilasi ja lapsevanemaid rohkem koolitoidusüsteemi hõlmata. Näiteks Tallinna Mahtra kooli õpilased renoveerisid oma sööklat, Tallinna Inglise Kolledž on korraldanud kampaaniaid toidupangale annetamiseks ja toidujäätmete vähendamiseks, Prangli kooli õpilased kasvatavad ise maitsetaimi, Randvere koolis saavad lapsevanemad koolitoitu maitsta ja toitlustajale tagasisidet anda jpm. Koolid on korraldanud toidufestivale, loonud lapsevanematest või õpilastest koosnevaid töörühmi ja kaasanud kogukonda paljude muude ettevõtmistega. 

“SchoolFood4Change projekt on meie jaoks väga oluline, sest see ühendab loengute, koolituste ja praktiliste tegevuste kaudu õpilased, õpetajad, lapsevanemad, haridusasutused, vallavalitsuse ning toitlustuse korraldajad. Üheskoos räägime tervislikust toitumisest laiemalt – sest koolilõuna ei ole lihtsalt söögikord, vaid osa õppimisest ja kasvamisest. Tervislik koolitoit annab lastele energiat ja keskendumisvõimet kogu koolipäevaks ning kujundab tervislikke harjumusi, mis saadavad neid kogu elu,” sõnas Viimsi abivallavanem Katrin Markii. 

SchoolFood4Change projektis osales kümme Tallinna kooli, viis Viimsi kooli ning Viimsi lasteaed, mis tegutseb üheksas majas. Koolid võtsid kasutusele projektis väljatöötatud kogu kooli toidukultuuri raamistiku – sisuliselt on see tööriistakast, mille abil muuta koolitoitu läbimõeldud sammudega tervislikumaks, kestlikumaks ja maitsvamaks.  

Projektis osalenud koolid astusid samme, et hõlmata toidu teemat kogu õppekavasse, korraldasid ühiskokkamise tunde, ekskursioone taludesse, koolitoidufestivale kogukonnale jpm. Pärast kogu kooli toidukultuuri kriteeriumide täitmist läbisid koolid auditi, mis hindas nende toidukultuuri taset. Projekti lõpuks pälvis kuldtaseme kaks kooli, hõbetaseme neli kooli ning pronkstaseme kaheksa kooli ja üks lasteaed. 

“Me oleme projekti tulemusena näinud väga praktilisi muutuseid koolides,” sõnas SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu.

Näiteks on Tallinn ja Viimsi vaadanud üle oma koolitoidu hankimise kriteeriumid. Nad arutasid uusi kriteeriume koolitoitlustajatega turudialoogidel ning viimased hanked toimusid juba täienenud kriteeriumide alusel. Muuhulgas hakati koolitoidu hangetes nõudma, et osa toorainest tuleks mahepõllumajanduslikust tootmisest, koolitoidu pakkumised sisaldaksid teavitustegevusi ning taimetoidu pakkumine suureneks. 

“Kõigi nende muutuste taga on koolitoiduga seotud osapoolte suur töö,” rõhutas Piirsalu. “Iga lisaõppematerjal, uue töörühma löömine või seniste hankimistavade ümbervaatamine tähendab kellegi jaoks lisapingutust. Projekti lõpukonverentsil nägime aga, kui palju rõõmu ja head energiat on ühise eesmärgi nimel töötamine koolidesse toonud. Loodetavasti kujunevad nende pingutuste abil praegustel noortel tulevikus tervislikud toitumisharjumused ning nad saavad kauem tervena elada.” 

SchoolFood4Change 

8. oktoobril Tallinnas Õpetajate Majas toimunud konverents oli osa rahvusvahelisest koolitoiduprojektist SchoolFood4Change ning seda korraldasid Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus, Tallinna haridusamet ja Viimsi vallavalitsus. 

Euroopa Liidu rahastatud projekt SchoolFood4Change alustas tegevust jaanuaris 2022 koos Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse, Tallinna linna, Viimsi valla ja veel 40 organisatsiooniga 12 Euroopa riigist. Projekti juhib kestlikkusele pühendunud kohalikke omavalitsusi ühendav organisatsioon ICLEI. SF4C toob kokku kõik koolitoiduga seotud osapooled: õpilased, lapsevanemad, õpetajad, toidutootjad, kokad, koolisöökla töötajad, kestliku toidu hankimise spetsialistid, toitumiseksperdid ja kohalikud ettevõtted. Projekt toetub kolmeosalisele lähenemisele, mis hõlmab kestlikke toiduhankeid, planeedi- ja tervisesõbralikke toitumisviise ning terviklikku lähenemist koolitoidule ehk kogu kooli toidukultuuri. Projekti rahastab Euroopa Liidu Horisont 2020 programm ning see kestab neli aastat. Projektitulemusi saavad kasutada kõik teised koolid Eestis, Euroopas ja laiemalt. 

Projekti osana kaardistas SEI Tallinn koolitoidu süsteeme 17 linnas ja regioonis 12-s projektis osalevas EL-i liikmesriigis. Kaks Eesti kokka osalesid rahvusvahelisel kokkade koolitusel ning koolitasid seejärel Tallinna ja Viimsi koolitoitlustajaid tervist toetavama ja kestlikuma koolitoidu valmistamises. Samuti korraldati projektis hulganisti koolitusi õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele. Koolitustel saadud teadmistele põhinedes töötati välja kaks uudset retsepti, mida hindasid Tallinna ja Viimsi koolilapsed nelja meelega (lõhn, välimus, maitse, tekstuur). 

SEI Tallinna, Tallinna haridusameti ja Viimsi valla juhtimisel toimus mitu ümarlauda, kus Eesti koolitoidusüsteemi huvirühmad arutlesid valdkonna väljakutsete üle ning sõnastasid kestliku ja tervisliku koolitoidu nägemuse Eestis. SEI Tallinn koostas projekti lõpuks poliitikasoovituste dokumendi, mis annab riigile ja kohalikele omavalitsustele soovitusi, kuidas pakkuda õpilastele võimalikult kvaliteetset koolitoitu, mis arvestab süsteemi kõigi osapoolte huvidega.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta