2. veebruaril möödub 41 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmiti rahvusvaheline looduskaitselepe märgalade kaitseks. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid üritusi.

Märgaladeks nimetatakse kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad.

Märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitselepe, milles rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli. Ramsari konventsiooniga on tänaseks liitunud 160 riiki, millest on rahvusvaheliste märgalade nimestikku lisatud ühtekokku 1994 märgala. Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal.  Tänavu 20. jaanuaril kinnitas Ramsari büroo kolm uut Eesti Ramsari ala - Agusalu, Leidissoo ja Lihula. Seega on Eestist rahvusvaheliste märgalade nimekirja arvatud kokku 16 ala, sealhulgas Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Tänavuse märgalade päeva teema on jätkusuutlik turism. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid seminare:

2. veebruaril algusega kell 10 toimub Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14) seminar “Eesti märgalad 2012 - kus oleme ja kuhu läheme?”. Seminaril saab kuulata ettekandeid märgalade, eelkõige soode käekäigust – millised on plaanid ja tegevused riigiasutustel, eraettevõtjatel kui ka mittetulundusühingutel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui ka taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus kui ka sooarheoloogia. Samuti tutvustatakse märgalasid puudutavaid projekte. Seminari korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti Märgalade Ühing ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus. Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja kõik korraldavad organisatsioonid.

2. veebruaril korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel õpilaskonverentsi, kus osalevad Lõuna- ja Läänemaa õpilased. Konverentsi eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi keskkonnateeemade vastu, suunata neid loodust uurima ja analüüsima. Konverents on pühendatud Matsalu rahvuspargi 55. aastapäevale ja Eerik Kumari 100. sünniaastapäevale.

3. veebruaril korraldab Keskkonnaamet Penijõe mõisa saalis konverentsi "Matsalu 55", kus käsitletakse muutusi Matsalu looduses, räägitakse läbiviidud teadustöödest ja võrreldakse turismitegevusi kaitseala ajaloo jooksul. Külas on Matsalu administratsiooni esimene ja viimane direktor, kes meenutavad möödunud aegu. Lisaks esitletakse rahvusvahelise tähtsusega teadlase Erik Kumari 100. juubeliaasta näitust. Konverentsi sihtrühmaks on Matsalu kohalikud võtmeisikud, omavalitsuste esindajad ning looduskaitsetöötajad. Konverents on osalejatele tasuta, selle korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

8.-9. veebruarini korraldab Keskkonnaamet Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses seminari „Kaitsealad, turism ja kohalikud kogukonnad“. Esimesel päeval on põhiteemaks loodusturism laiemalt, erinevad organisatsioonid ja võrgustikud. Teisel päeval ootame kaasa mõtlema kohapeal tegutsevaid organisatsioone, kohalikke omavalitsusi, mittetulundusühinguid, kohalikke inimesi ja turismiettevõtjaid. Seminari toimumist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisaks seminaridele on võimalik Keskkonnaameti kodulehelt leida õppematerjale Eesti märgalade kohta. Õpetajatele on suunatud esitlus "Eesti märgalad" koos täiendava lisamaterjaliga, märgaladega seotud eesti ja venekeelseid õppeprogramme ja õppevahendi "Turbakohver" filmiklipid ja töölehed. Õppevahend Turbakohver on loodud, et tutvustada soode teket ja arengut, taimestikku, ökoloogilise seoseid soos, turba koostist ja kasutusvõimalusi. Õppevahendit saab tasuta laenutada Tartu Keskkonnahariduse Keskusest ja Peipsi Koostöö Keskusest, Keskkonnaameti Otepää, Võru ja Räpina kontoritest.