Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsustas, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja asjakohaste mõjude hindamiseks (sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi koostamiseks) tuleb teha täiendav liikuvusuuring.

Vabariigi Valitsus algatas tänavu jaanuaris Harjumaa Omavalitsuste Liidu taotlusel Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu. Selle peamine eesmärk oli luua võimalus Paldiski-suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Balticu reisiterminalist.

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering on nüüdseks jõudnud esimesse etappi, kus ei ole veel selgunud ei planeeringu asukohavalik ega ka konkreetne trass. Sellel aastal koostati Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja analüüs asjakohaste mõjude hindamiseks, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmiks ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks.

Sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamiseks koondati statistiline materjal, peamiselt kauba- ja reisijateveo kohta, ning peeti30 ekspertintervjuud 51 osalejaga, sh riigiasutuste, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja väliste ekspertidega. Mõjude analüüsimisel otsiti vastuseid küsimustele, milline on planeeritava ringraudtee sotsiaalmajanduslik mõju ja milline peaks olema planeeritava ringraudtee rööpmelaius.

Värskelt valminud analüüsist nähtub, et 2006. aastast kuni 2022. aasta lõpuni on kaubamahud raudteel langenud 45 miljonilt tonnilt 6 miljoni tonnini. „Raudtee kaubamahud on oluliselt vähenenud ning see on olnud süvenev trend. Seetõttu ei ole Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu esialgne eesmärk enam ajakohane ning uue raudtee planeerimisel tuleb lähtuda eelkõige ühistranspordi arendamisest,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.

„Otsustasime, et enne sisulise planeerimisega peale hakkamist on vaja ühistranspordi arendamise kohta koguda täiendavat infot. Selleks viiakse järgmisena läbi liikuvusuuring ja vajadusel ka teisi uuringuid,“ lisas minister Kallas.

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamine jätkub, kuid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi lepingulise konsultandiga leping lõpetatakse ning makstakse välja kõik aasta jooksul tehtud tellitud töödega kaasnenud kulud. Leping oli pikkusega 26 nädalat ning täiendavate uuringute läbiviimiseks kuluks vähemalt 52 nädalat. Seega lepingu ajakava pikendamine uuringute läbiviimiseks oleks võrreldes sõlmitud lepingu kestusega ebaproportsionaalselt pikk.

Praeguseks pole veel teada raudtee perspektiivikus reisijate seisukohalt ning vaja on teha täiendavaid uuringud, sh liikuvusanalüüs. Uuringute tegemiseks korraldab ministeerium eraldi riigihanke. Hankelepingu eeldatav kestus on vähemalt üks aasta, millele lisandub aeg riigihanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Kogutud info põhjal täiendatakse Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtasid, asjakohaste mõjude hindamist, sh KSH programmi, ning jätkatakse riigi eriplaneeringu menetlusega.

Sarnased artiklid