Tartus elab ligi 400 taimeliiki, vähemalt 14 liiki kimalasi, 8 liiki nahkhiiri ja kõrge rohuga parkides vähemalt 23 liiki liblikaid.

Tartu ROHEringi projekti raames monitoorisid Tartu ülikooli teadlased sel suvel linnaloodust, et saada teada, millised liigid Tartus elavad ja kus on nende jaoks sobivaimad elupaigad. Loendati linnas elavaid taimeliike, kimalasi, liblikaid, kahepaikseid, linde ja nahkhiiri. Kõige elurikkama kohana joonistus välja Jaamamõisa oja piirkond. Linnaniitude loomine ja muru vähesem niitmine on suurendanud taimede ja tolmeldajate arvu ning liigirikkust.

Tartu abilinnapea Elo Kiivet ütles, et uuring annab olulise ülevaate sellest, kes Tartus elavad ja millised paigad pakuvad parimaid eluvõimalusi. „Inimeste kõrval ei saa unustada ka muid loome ja loodust laiemalt, kes omakorda meile rõõmu pakuvad. Andmete najal saame edaspidi teha paremaid ja täpsemaid ehk teaduspõhiseid otsuseid oma keskkonna kujundamisel,“ ütles Kiivet.

Projekti esimesel aastal katsetati mitmetel linna rohealadel niitmiskorra muutmist. Samal rohealal niideti ühel osal tavapärase hoolduskorra järgi muru pidevalt madalaks ja teisel osal lasti rohttaimedel kõrgeks kasvada, õitsema hakata ja seemneid külvata. Loenduse tulemustest selgus, et juba esimesel suvel oli kõrgeks kasvanud rohttaimedega alal pisut rohkem taimeliike ja kaks korda rohkem tolmeldajate liike. Harva niitmiskorraga rohealadel loendati 23 liblikaliiki, madala muruga paikades aga vaid 13.

Kokku loendati linnas taimeliike 379. Kõige liigirikkam roheala on Emajõe vasakkallas linnaujula kõrval (139 liiki), kus olid suhteliselt väikesel alal esindatud mitmed erinevad kooslusetüübid. Kesklinna aladest paistab silma Keskpargi linnaniit, kust leiti koguni 70 erinevat liiki. 20x20cm ruutudest leiti linnaniidult 13 liiki (keskmine arv linnas on 6,7). Sama metoodikaga loendati Keskpargis elurikkust ka enne Kureeritud Elurikkuse poolt linnaniidu loomist ning siis loendati 20x20cm ruutudelt 5 erinevat liiki.

Kureeritud elurikkuse naiskonna liige Merle Karro-Kalberg ütles, et suvised linnalooduse loendustulemused näitavad, et võtted, millega Tartu ROHEringi ja Kureeritud elurikkuse projektid kesklinna parkides elurikkust tõsta on püüdnud aitavad tõepoolest olukorda parandada. „Monitooringu tulemustest selgub, et elurikkust tõstab juba seegi, kui niita harvemini. Eriti tõhusaks on osutunud linnaniidu loomine. Ka linnarohtla taimed meelitasid suvel Uueturu parki liblikaid ja kimalasi, keda siin varem polnud. Tartu on linnalooduse suunal võtnud hea kursi.“

Kimalasi leiti Tartus 14 liiki ja kokku loendati 646 isendit, mis näitab uurijate arvates kimalaste võrdlemisi head seisundit linnas. Isendite rohkusega paistis silma Jaamamõisa oja piirkond ja Tähtvere park. Väikesest ja liigivaesest Barclay pargist leiti loenduse ajal vaid üks kimalane.

Koduselt tunnevad end Tartus ka kahepaiksed ning nende meelisala on Jaamamõisa oja lammiala, kus Eesti 11 kaitsealusest kahepaikseliigist sigib viis: raba- ja rohukonn, tähnikvesilik, tiigikonn ja harilik kärnkonn.

Linde loendatu 81 erinevast liigist, mis viitab, et Tartus on häid elupaiku paljudele lindudele. Kõige arvukamalt loendati rasvatihaseid, metsvinte, kuldnokki, hallvareseid ja hallrästaid, kes on tavalised linnalinnud. Haruldasemad Tartu rohealadel askeldavad linnud on kukkurtihane, väike-kärbsenäpp ja väike-kirjurähn.

Tartu on väga rikas ka oma nahkhiirte poolest. Linnast leiti 8 nahkhiire liiki, kes kõik kuuluvad II kaitsekategooriasse. Kõige arvukamaks liigiks Tartus osutus põhja-nahkhiir. 

Loendust korratakse projekti jooksul veel kaks korda, et analüüsida projektitegevuste mõju linnaloodusele. Esimese loenduse tulemused räägivad liigirikkuse olukorrast linnas projekti alguses ja on edasiste uuringute jaoks algtasemeks.

Tartu ROHEring on linnalooduse paremaks hoidmiseks ja elurikkuse kasvatamiseks loodud projekt, mille eesmärgiks on teha Tartust võimalikult mõnus elukeskkond kõikide siinsete elanike jaoks – taimedest ja putukatest inimesteni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta