Pöördumine looduslike pühapaikade kaitseks
Hiied, üksikud pühad puud, kivid, allikad ja teised põlised looduslikud pühapaigad on meie rahvuslikud pühamud. Meie rahva tavade kohaselt pühapaika ei ehitata ja seal ei majandata. Pühapaigas hoitakse rahu ja puhtust.
Puutumatud hiied on vanimad looduskaitsealad, mis koondavad tuhandete aastate jooksul kasvanud looduse ning asise ja vaimse kultuuri väärtusi. Hiied hoiavad paigamälu ja on põlisrahvaks jäämise kaitsealad. Ükskõik millise pühapaiga rikkumine puudutab iga põlisväärtustest hoolivat inimest ja on võrdsustatav rünnakuga isiku, rahvuskultuuri ja maa vastu.
Eesti riik ja selle kodanikud peavad tegema kõik endast sõltuva, et hoida möödunud, praeguste ja tulevaste põlvede pühapaikasid.
Leiame, et riigivõimudel on vaja teha kiiremas korras kõik vajalikud uuringud, seadusemuudatused ja otsused, mis tagavad pühapaikade säilimise ja nende seisundi paranemise.
Peatada tuleb kõik planeeringud, mis näevad ette pühapaika ehitamise või ohustavad selle puutumatust ja rahu kuidagi teisiti.
Eesti seadustes ja riigi poliitikas tuleb võrdsustada põlisrahva looduslikud pühapaigad mujalt tulnud uskude pühakodadega.
Oma hääle saate anda siit:
09.03. Hiite õhtu avas Põlva linna pärimusaasta
01.02. RAHVAKALENDER: Pudrupäeval juuakse tervisepuna
14.10. RAHVAKALENDER: Kolletamispäev
28.07. RAHVAKALENDER: Rasvaste silkude aeg
15.04. Maaülikoolis toimub avatud loeng looduslikest pühapaikadest
14.04. RAHVAKALENDER: Künnipäev
10.04. RAHVAKALENDER: Kevadpühad
04.04. RAHVAKALENDER: Pühapäeval on urbepäev
09.02. Pühapaigad korda! Otsitakse pühapaikade seisundi parandamisest huvitatud maaomanikke.









Prindi artikkel


