neljapäev 27. aprill

Luigejahil

Luigejahil

19. aprill 17  

Tookord Käsmus kohatud Virko Sirkel ei tõmmanudki kusagil ringi. Valvas hoopis suuri silmi oma suveniiriputkat ja mind nähes kostitas jällenägemise auks ühe uue looga. Loe edasi...

Haigrukoloonia külalised

17. aprill 17  

Haigrukoloonias on kahejalgsed külalised. Need on kolm meest, kes üles haigrupesade juurde ronivad, et poegadele rõngaid jalga panna. Üks koloonia on esmapilgul vaid haigrute endi päralt. Loe edasi...

Sinikaelad Sinijärvel

12. aprill 17  

Kahekümnes august oli omal ajal minusugusele väiksele mehele alati suur päev. See kuulutas juba varajastel tundidel kõlama hakanud püssipaukudega pardijahi algust. Seda jätkus pea kuuks ajaks. Loe edasi...

Esimene ööjutt

10. aprill 17  

Minu esimene ööjutt ei olnud leitud tüdrukust. Suvesoojadel öödel ilmus õue peale maa peale seisma tume öölind, kes raamatu järgi öösorriks sai ristitud. Need öised linnud on ööputukate söödikud. Loe edasi...

Kes ta oli ?

06. aprill 17  

Sügisesed lõputa käigud ei lõpe kindlasti enne mind. Vahel sa peatud kui midagi huvitavat kohtad ja pärast nendid, et peatus oli hetke väärt. Üks nimeta maanurk, mida ma ei teadnud ega tundnud, olid tolle sügise viimaseks käiguks. Loe edasi...

Veab viltu

03. aprill 17  

Põdramees ehk põdra-uurija Jüri Tõnisson avas kord oma kuldse suu, kui kuulis, et ma kaks põdrasarve korraga olin leidnud. Loe edasi...

Tuli vastu

01. aprill 17  

Seda juttu ei tulnud kaugele metsa otsima minna. See jutt kõndis mulle ise tee peal vastu. Loe edasi...

Kuresöödi seanahk

27. märts 17  

Kuresöödi päike oli pika tõusmisega. Ja Kuresöödi päike oli pika paistmisega. See tema tõus ja paistmine said minu jaoks pea, et veerand sajandit pikad, kuniks lõpuks ma sellele mäenõlvale enam asja ei teinud. Loe edasi...

Uus kodu

17. märts 17  

Pakumeistriks sündisin ma pakk paku haaval. Need kodukakkudele mõeldud suured pesapakud olid minu koolist vabade päevade pusimised. Need valmisid mootorsae ja veel mõne vajaliku riistapuu abiga. Kui pakk oli saanud seest õõnsaks, pandi talle paksust lauast põhi alla ja katus peale nagu nokamütsi nokk. Loe edasi...

Ilma hundiisuta

15. märts 17  

Mets on vahel hirmsaid lugusid täis. Ühe korjasin koos Vohnja mehe Ain Vihermetsaga Kõrvemaa servast üles. Loe edasi...

Ootaja

14. märts 17  

Poisslaste silmad on sageli suuremad ja väiksemad. Kord suure Neeruti mõisahoone taga läksid mul silmad suureks, sest üleval puuoksal istus kodukakk ja seda koos saagiga. Loe edasi...

Sadaviiskümmend kändu

09. märts 17  

Üks vabaduse mõnepäevane hetk viis mind kaugele Ida-Virumaale. Et iga vabadus kord lõppeb, siis kiirustasin oma vabaduse käiguga ja seda seniks, kuni jõudsin suure lageraielangi serva. Loe edasi...

Kevadine viha

07. märts 17  

Kevad on oma sünnipäevast saadik tähtsaid päevi täis. Iga päev on kevades midagi uut leida ja see need päevad tähtsaks teebki. Loe edasi...

Jõe asemel

03. märts 17  

Üks Ida-Virumaa autojuht korjas mind Alutagusel teeotsast peale. Ja pooleteist kuu vanusest metsiseseirajast oli jälle saamas tavakodanik, kes peagi inimmetsa ära tahtis kaduda. Loe edasi...

Kauge jahimees

28. veebruar 17  

Minu isa Jaak oli mulle kauge jahimees. Ta ei viinud mind jahile ega õpetanud püssi laskma. Võib-olla tahtis ta mind niimoodi relvadest eemal hoida. Tegelikkuses see tal siiski ei õnnestunud. Temast jäi maha veel üks jahimehejutt ühest kaugest jahimehest. Loe edasi...

Hernehaigur

17. veebruar 17  

Üle jõe ehk teisel pool jõge elas üks tark mees. Ta tohterdas loomi ja nägi tark välja. Teda kutsuti Juhansoni Harriks. Loe edasi...

Otsimas taibukamaid

09. veebruar 17  

Ise tarkuse kogujale räägib tarkust juurde harva mõni ajaleht. Üks 2005 aasta suvine Postimees rääkiski mulle, et paiksed linnud pidavat olema taibukamad kui need, kes talve eest lõunasse ära lendavad. Loe edasi...

Targad talvised

01. veebruar 17  

Koidust laps, mehepoeg ehk metsniku poeg oli üks selle loo rääkijatest. Seda meie mõlemite elukoidikul. Tema jutud olid koidiku moodi armsad ja veel lühidad, nendest puudus täismehe elutarkus. Loe edasi...

Üks talvine vaade

19. jaanuar 17  

Üks külatee tuli tagasi. Ja sugugi mitte üheks korraks, et vaid ühte üürikest hetke luua. Natuke rohkem kui kolme aasta jagu olin tagasi alguses ehk külateede juures. Küla ja tema tee nimi olid küll teistmoodi kui see, kust oma teed toona alustasin. Loe edasi...

Põdratest

18. jaanuar 17  

Ühe targa mehe jutt ajas mind kord omadega rappa. Nimelt ajavat põder pehmel rabapinnasel oma sõrgu laiali, et mitte sisse vajuda. Mida pehmem on rabapinnas jalge all, seda rohke harali ta oma sõravahet hoidvat. Loe edasi...

Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!