esmaspäev 27. märts

Lugu joomasest naabrimehest

Lugu joomasest naabrimehest

10. märts 17  

Mõni aeg tagasi kirjutasin ma loo meie kunagistest naabritest, kellel olid kurjad koerad ja haned. Seekordne lugu on jätkuks sellele. Juttu tuleb samadest naabritest. See vanapaar ise olid muidu vaiksed ja toredad inimesed, kui taadil poleks aeg-ajalt viinaviga välja löönud. Siis võis ta tatsata küla vahel ja lällata. Loe edasi...

Kaneeli testimine joodiga

27. veebruar 17  

Tänavuse aasta jaanuari Naistelehes nr 4 ilmus artikkel Mari Kukelt „Ära osta kaneeli pähe kassiat!”. Lugesin selle läbi ja mul tekkis vastupandamatu tahtmine testida meie poodides pakutavat kaneelivaru. Loe edasi...

Jama mesilastega

10. veebruar 17  

See lugu juhtus jälle Väljapäel Mamma juures. Olime tütrega seal suvitamas. Ilmselt oli mul puhkus, sest viibisime seal juba pikemat aega. Meil oli mudilaste päevaplaanis lõunauinak ikka aukohal. See oli kasulik nii lastele kui ka meile. Sai ju nii paar tundi vaba aega millegi kasulikuga tegeleda. Loe edasi...

Lugu laua all magamisest

16. jaanuar 17  

See lugu juhtus siis, kui mu tütar oli alles päris väikene ja Mamma elas veel Väljapäel. Olime seal järjekordselt suvitamas. Majal oli aed ümber ja mu laps oli veel liiga väike, et ise väravat lahti tegema ulatuda. Seepärast lasime tal õues julgelt ise ringi tatsata. Kuhu ta sealt ikka minna saaks? Loe edasi...

Harilik härghein ehk Melampyrum nemorosum

04. jaanuar 17  

Harilikku härgheina mäletan ma juba väiksest saati. Vanaema elas meist umbes kilomeetri jagu eemal. Läksime vennaga sinna ikka otse läbi metsa. Olin siis umbes nelja-viie aastane ja üksi ei lubatud mul minna. Sellest ajast pärinevadki mu esimesed mälestused härgheinast. Loe edasi...

Kevadpaabusilm, ehk algaja apsakas

03. detsember 16  

See lugu juhtus siis, kui ma veel liblikatest ei teadnud peaaegu midagi. Olin oma töökohustusi täitmas 2010. aasta suvel Tallinna–Paldiski raudteeliinil ja tol päeval pidin olema Põllküla peatuses. Sinna oli värskelt valmis saanud uus ja uhke reisijate platvorm. Imetlesin siis seda ja tegelesin oma tööga. Loe edasi...

Veel üks kadumise lugu

20. november 16  

Loe edasi...

Hundi lugu

02. november 16  

Loe edasi...

Lugu sellest, kuidas ma ära kadusin

12. oktoober 16  

See kõik juhtus siis, kui olin viiene. Pärast isa surma olin palju üksinda kodus. Ema pidi olema kolhoosis tööl ja vend oli kas loomadega karjas või käis koolis. Paar korda pandi mind koos vennaga isegi karja, aga mulle ei meeldinud seal. Loe edasi...

Kohtumine nõgeseliblikaga

30. september 16  

2010. aasta ühel juulikuu päeval nägin ma oma maakodu aias mingit tumedat liblikat. Kuna mul oli puhkus ja polnud vaja kella eriti vaadata, otsustasin selle tegelase pildile saada. Loe edasi...

Võidujooks ümber lauda

09. september 16  

See lugu juhtus, kui meie tüdrukud olid veel koolieelikud ja suvitasid maal. Mammal oli tol suvel kole kuri kukk. Lapsi sai hoiatatud, et nad hoovist välja ei läheks ja lauda juures üksi ei käiks. Aga vahest tuli ikka seda reeglit rikkuda. Loe edasi...

Kodused olümpiamängud

15. august 16  

Peale Jaanimäed kolisime Väljapäe talusse, mis asus teisel pool metsa, otse maantee ääres. Maja oli külavahetee ja suure viljapõllu vahel. Teised hooned olid juba üle sõidutee. Maanteepoolse aia ääres kasvasid suured puud ja sirelid. Ega õues tehtavast suurt tänavale ära ei paistnud. Loe edasi...

Klaara lugu

03. august 16  

See lugu sai alguse, kui olin umbes 12 või 13. Kolhoosist anti emale kasutada valge hobune nimega Klaara. Enne oli hobune olnud postiljoni käes. Mingi kolhoosi juhatuse otsuse põhjal vahetati hobuse peremeest. Loe edasi...

Lugu 13. kuupäevast ja reedest

18. juuli 16  

See juhtus 1980. aasta juunikuus. Siis oli käigus 3 Moskva rongi. Üks neist väljus Tallinnast õhtul peale kella kaheksat. See oli hea rong minu jaoks, sest sellel oli peatus suvel Lehtses ja sain peale tööd mugavalt ja kiirelt maale sõita. Loe edasi...

Lugu Lehtse suurest kivist, jaanitulest ja filosoofiast

05. juuli 16  

Kes Lehtse ümbrust vähegi tunneb, teab, et Lehtse - ­Jäneda tee ääres on üpris suur kultuskivi ehk ristikivi. 1960­datel, kui ehitati Jäneda teed, lükati see kivi teetrassi eest ära metsa äärde. Lükkamise tagajärjel vahetas kivi külge ja jäi natuke lühemaks. Loe edasi...

Jant naabrimehe koerte ja hanedega

15. juuni 16  

See lugu juhtus, kui ma veel algkoolis käisin ja Jaanimäel elasime. Sinna minekuks oli kaks võimalust: kas minna mööda maanteed või naabrite karjamaa äärt mööda. Nii või teisiti tuli ikka minna mööda naabrite elamisest. Neil olid aga kogu aeg tigedad koerad, keda terve küla kartis. Selle pere penisid ei pandud kunagi ketti. Loe edasi...

Lugu meie Mukist

08. juuni 16  

Muki oli üks meie pere koertest, kellega me koos üles kasvasime ja temal õnnestus ka meie lapsed veel ära näha. Ta oli lumivalge, musta ninaga, väiksemat kasvu krants. Loe edasi...

Lugu kohtumisest kollaserv-ujuriga

30. mai 16  

2014. aasta augustis käisid meil maal külalised ja kuna oli väga ilus ilm, istusime õues. Sai kohvitatud ja niisama lobisetud. Külalised hakkasid juba minekule sättima, kui üle muru tatsas ülimalt agaralt üks must ja suur satikas. Tal olid kulunud ja kollakad ääred. Rabasin laualt fotoaparaadi ja hakkasin klõpsima. Loe edasi...

Lugu meie küülikutest

19. mai 16  

Minu lapsepõlve suursündmus oli tädipoja pulmas käimine. See jättis säärase mälestuse, mis on siiani meeles. Tädipoja pere hakkas elama alevis ja see jäi ilusti poolde teele koolist koju. Kui nende peresse veel beebi sündis, olime Sirjega seal lausa igapäevased külalised. Seal oli ümbruskonnas palju lapsi ja nii jõudsime koju küllaltki hilja. Eks saime emalt riielda ka, kuid ega see ei aidanud. Loe edasi...

Kuidas ma avastasin enda jaoks uuesti sitasitika

12. mai 16  

Nägin seda mardikat 2014. aasta ühel augustikuu päeval oma maakodu õues mööda vastniidetud muru sibamas. Ta kõndis vapralt muru kohal, kõrte tippudest kinni hoides ja meenutas kangesti armee lipulaeva tuulisel merel. Satikas oli suur, tugev ja jässakas ning läikis uhkelt sinaka varjundiga. Tiivakatetel ilutses triibuline muster. Olin teda varemgi näinud õues liikumas, kuid ei teadnud, kellega on tegu. Loe edasi...

Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!