Suur osa maailma riikidest on lubanud 2050. aastaks saada kliimaneutraalseks – see hõlmab ka turismisektorit kui olulist saastajat. Rahvusvahelised projektid näitavad, et muutused valdkonnas on võimalikud, aga nõuavad julgeid eestvedajaid nii ettevõtetes, valdkondlikus hariduses kui turistide seas.

Turismisektor on ajalooliselt töötanud pideva kasvamise põhimõttel, eirates sellega tihtilugu oma panust kliimamuutuste võimendamisse. Kuigi kasvul põhinev lähenemine on aidanud valdkonnal dünaamiliselt areneda, on see üle maailma kasvatanud oluliselt ka kasvuhoonegaaside heidet. Uuringud näitavad, et turism põhjustab otseselt 5-8% kasvuhoonegaaside emissioonidest üle ilma. Kui liita sellele juurde tarneahelaga seotud emissioonid (nt pesu pesemine ja toidu tootmine), moodustavad sektori heitkogused 8-11% kogu maailma süsinikuheitest.

Ajal, kui üle 150 maailma riigi on lubanud 2050. aastaks saada kliimaneutraalseks, peab ka turismisektor hakkama tunnistama oma rolli kasvuhoonegaaside tekitamisel ning võtma vastutuse oma tegevuse ümberkujundamisel. Üks toetav ja arenev suund sel teel on madala süsinikuheitega turism, mis aitab muuta turismisektorit jätkusuutlikumaks ja vastutustundlikumaks.

Madala süsinikuheitega turism on alternatiiv viimastel aastakümnetel Lääneriikides valdavaks saanud külluslikele ja saastavatele reisiviisidele ja -kogemustele. Madala süsinikuheitega turism keskendub kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele reisimisel ja vabaajategevustes. Eesmärk on saavutada jätkusuutlikum ja vastutustundlik turismisektor, mis on kooskõlas üleilmsete kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Madala süsinikuheitega turism võib põhineda taastuvatel energiaallikatel, kohaliku päritoluga materjalidel, jäätmete vältimisel ja vähendamisel ning keskkonnahoidlike harjumuste edendamisel nii turistide seas kui turismiettevõtetes.
 

Surve ettevõtetele kasvab

Keskkonnakriiside süvenedes on kodanike teadlikkus keskkonnateemadest üha kasvanud. Viimaste aastate keskkonna- ja kliimapoliitiliste arutelude taustal on tarbijad muutunud üha tundlikumaks nii enda ja kaaskodanike negatiivsele keskkonnamõjule, aga oskavad aina paremini panna tähele ka rohepesu, mida ettevõtted ja asutused teinekord viljelevad, et näidata end tegelikkusest vastutustundlikumana ning eksitada sellega tarbijaid. Üha teadlikumad kliendid panevad turismiettevõtted üha suurema surve alla võtta kasutusele kvaliteetseid ja auditeeritud keskkonnaprogramme, et vähendada oma jalajälge tõsiseltvõetaval, süsteemsel, läbipaistval ja tunnustatud moel.

Õnneks on selleks lahendusi olemas

Hea näide on Green Key ökomärgis. Green Key programm on rahvusvaheliselt tegutsenud alates 1994. ja Eestis alates 2001. aastast. Selle eesmärk on tunnustada turismiettevõtete keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist. Märgise saamiseks peab turismiasutus täitma hulga kriteeriume, mis puudutavad kõiki keskkonnaga seotud aspekte ettevõttes. Seejärel läbib hotell, hostel, restoran, teemapark, muuseum, laagriplats, puhkeküla või konverentsikeskus auditi ning edu korral teenib välja Green Key märgise.

Kui üle maailma on märgisega liitunud 3600 ettevõtet, siis 2021. aastal oli Eestis vaid 20 Green Key märgisega ettevõtet. Nüüd, kaks aastat hiljem, on märgise omanike arv kolmekordistunud – Green Key ettevõtteid on Eestis 60 ja tuleb kiiruga juurde. Lühikese aja jooksul on hulk ettevõtteid osalenud EASi ja KredExi ühendasutuse ning Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) korraldatud tasuta koolitustel, teinud oma asutustes ümberkorraldusi, taotlenud auditit ja teeninud välja Green Key tunnistuse. 
 

Kui üle maailma on märgisega liitunud 3600 ettevõtet, siis 2021. aastal oli Eestis vaid 20 Green Key märgisega ettevõtet. Nüüd, kaks aastat hiljem, on märgise omanike arv kolmekordistunud – Green Key ettevõtteid on Eestis 60 ja tuleb kiiruga juurde. Lühikese aja jooksul on hulk ettevõtteid osalenud EASi ja KredExi ühendasutuse ning Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) korraldatud tasuta koolitustel, teinud oma asutustes ümberkorraldusi, taotlenud auditit ja teeninud välja Green Key tunnistuse. 

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Killu Maidla ütles hiljuti ETV saates „Mis värvi on majandus?“, et suuremate kliendiküsitluste järgi otsustab 60-80% klientidest hotellivaliku selle põhjal, kas ettevõttel on mõni keskkonnamärgis või ei ole – seejuures on väga suur osa külastajatest nõus märgise olemasolu eest ka rohkem maksma. Seda survet eriti äriklientidelt tunnevad Eesti turismiasutused üha enam.

„Me teame, et oleme võitnud kliente tänu sellele, et meil on [Green Key] sertifikaat,“ rääkis mullu ökomärgise teeninud ibis Tallinn Center hotelli turundusjuht Elen Kahro. „Päris tõsiselt on meie juurde tulnud kliendid, kes ütlevad, et nad valisid meid sellepärast, et meil on sertifikaat, sest neil on omakorda kohutus valida selliseid teenusepakkujaid, kellel on sertifikaadid – vahet pole, kas see on transport, hotell või mõni muu teenus.“

Sama vajadust näeb Saaremaal asuva Pidula Wakeparki juhataja Janet Väärtnõu: „Märgis oli meile edasises majandustegevuses väga oluline. Me korraldame suuri spordivõistlusi ja oleme alati otsimas koostööpartnereid/sponsoreid, kes samuti hindavad keskkonnasäästlikkust. Tänu ökomärgisele saame Eestis esimestena pakkuda sponsoritele suure nähtavuse kõrval ka võimalust täita kestliku arengukava erinevaid punkte, kui nad toetavad meie üritusi.“

Suurbritannia reisimise sihtasutus (The Travel Foundation) koostas tänavu raporti, milles visandab nägemuse turismist aastail 2030 ja 2050. Selleks ajaks peab turism, nagu kõik teised inimtegevuse vormid, olema kliimaneutraalne, rõhutab raport. Praegu on osa valitsusi juba keelanud lühilennud, kui teekonnal on olemas alternatiiv, on seadnud piiranguid lennujaamade mahutavusele, hakanud maksustama lennunduse süsinikuheidet, soodustanud raudtee kasutust, toetanud jätkusuutlike lennukütuste kasutuselevõttu, elektripraame jms. Raporti autorid Paul Peeters ja Bernadett Papp argumenteerivad, et lisaks valitsuste tegevusele peavad aga ärid astuma ise ennetavaid samme, et näidata eeskuju, mõjutada ja kujundada aktiivselt nõudlust kestlike lahenduste järele ning kohandada oma äritegevust moel, et kestlikkus oleks ainumõeldav variant.

Green Key programm annabki ohjad ettevõtete kätte. EASi ja KredExi ühendasutuse toel on saanud turismiettevõtted taotleda märgist juba kaks aastat tasuta ning see võimalus jätkub 2025. aastani. Tasuta koolitustel on ettevõtted saanud ülevaate märgise taotlemiseks vajalikest kriteeriumidest, aga ka keskkonnapõhimõtetest ja jätkusuutlikkust ettevõtlusest laiemalt. Vastutuse muutuste korraldamise, oma organisatsiooni kaasamise ning klientide teadlikkuse tõstmise eest võtab seejuures iga ettevõte ise.

 Õppereisid välismaa Green Key märgisega asutustesse ja Eesti Green Key ettevõtete omavaheline tutvumine seminaridel ja väljasõitudel on loonud väärtusliku võrgustiku sarnaselt mõtlevatest ettevõtetest. Green Key taotlemise protsess motiveerib turismiettevõtteid kaasama oma ümberkorraldustesse kõiki töötajaid, viima neid keskkonnateemadega põhjalikult kurssi ning aitab samal ajal üles leida sarnaselt mõtlevad ettevõtted, koostööpartnerid ja kliendid, kellega panna keskkonnahoidliku ettevõtluse lumepall edasi veerema.
 

Vajadus praktiliste juhtnööride järele

Green Key programmi väärtus tuleb suuresti selle praktilisest ja sirgjoonelisest üleehitusest: ettevõtetel on ees nimekiri tegevustest, mis tuleb ära teha, et märgis välja teenida. Kui turismisektoris on vajadus muutuste järele ilmselge, siis just praktiliste sammude leidmine saabki majandusharu süsteemsel ümberkujundamisel sageli takistuseks. See viitab muuhulgas kibekiirele vajadusele tugevama kliimahariduse järele, mis jõuaks kõigi turismisektori osapoolteni. Ka selle jaoks on samme siiski astutud: üks värske näide on rahvusvaheline Erasmus+ projekt VINCI –  koolitajatele mõeldud virtuaalse ja liitreaalsuse platvorm vähese süsinikuheitega turismi edendamiseks ning sellega seotud ettevõtluse võimendamiseks (projekti number 2021-1-MT01-KA220-VET-000025011).

Projekt püüab süsinikuheitega arvestamisest – n-ö süsiniku kirjaoskusest – teha baasoskuse nii turistide kui turismiekspertide seas. Projekti rahvusvahelised eksperdid on töötanud välja õppematerjalidest koosneva tööriistakasti, mida turismiõpetajad saavad kasutada kestliku turismi edendamiseks. Tööriistakast hõlmab uuenduslikku õppekava madala süsinikuheitega turismi põhimõtete õpetamiseks, virtuaal-/liitreaalsusega täiendatud juhtumianalüüse, mis ilmestavad huvirühmade võimalusi toota vähem CO2 emissioone, ning õpetajatele mõeldud juhendmaterjali, mille eesmärk on anda juhtnööre, kuidas anda edasi loodud õppematerjalide sisu erinevatele turismisektori huvirühmadele.

Uuendusliku õppekava väljatöötamiseks tegid partnerid, nende seas SEI Tallinn, projekti alguses fookusgrupi intervjuusid kuues projektiriigis: Horvaatias, Maltal, Rumeenias, Tšehhis, Kreekas ja Eestis. Intervjuudes osalesid turismiprofessionaalid ja kutseõpetajad ning eesmärk oli hinnata nende süsiniku kirjaoskust, nende olemasolevaid teadmisi kliimamuutustest, tuvastada, milliseid materjale nad madala süsinikuheitega turismi õpetamiseks vajavad ning milliseid lähenemisi praegu kasutavad.

Kõigis riikides joonistus välja ühine muster: huvi ja nõudlus kutseõppe materjalide järele madala süsinikuheitega turismi õpetamiseks on suur. Kuigi küsitletute teadmised võtmemõistetest, näiteks Euroopa Liidu roheleppest või süsiniku jalajäljest olid erinevad, siis kliimamuutuste käsitlemist turismisektoris pidasid ühtviisi oluliseks kõik. 

Eelistatud õppeteemadeks pidasid turismieksperdid ja kutseõpetajad kliimamuutustega kaasnevaid ohte, rohelisi energialahendusi ning turismiga seotud tarneahelate mõistmist. Küsitletud eelistasid õpetamist probleemide lahendamise kaudu ning praktiliste õppemeetoditega, mida võiksid täiendada juhtumianalüüsid ja lihtsustatud teaduslikud selgitused. Virtuaal- ja liitreaalsust peeti seejuures väärtuslikuks tööriistaks, et õpikogemust täiendada ja aidata õpilastel läbi elada päriselulisi madala süsinikuheitega turisminduse stsenaariume. Samas märgiti ära tõkked taoliste tehnoloogiate kasutuselevõtul, sealhulgas hirm uue tehnoloogia ees, hariduslikud lüngad ja rahalised piirangud.
 

Kogutud teadmiste põhjal on VINCI projekti partnerid koostanud uuendusliku kutseõppe ja -koolituse õppekava. Õppekava on hea alusmaterjal huvirühmadele, kes püüavad juurutada madala süsinikuheitega praktikaid turismis. Et parandada materjali ligipääsetavust ja kasutatavust, saavad õppekava sisu ja materjalid kättesaadavaks digitaalses tööriistakastis. Tööriistakast pakub kutsehariduse õpetajatele mitmekesise valiku materjale ja tööriistu, kusjuures neid on võimalik kohandada ja osadena kasutada vastavalt individuaalsetele õpieelistustele ja -vajadustele. Lisaks on eksperdid töötanud välja hulga liitreaalsusega täiendatud juhtumiuuringuid, mis teevad puust ja punaseks, kuidas huvirühmad saavad reisimise eri etappide jooksul CO2 heitkoguseid oluliselt vähendada. Sellised projektid nagu Erasmus+ projekt VINCI sillutavad teed jätkusuutlikule, vähese süsinikuheitega tulevikule turismis, hõlmates jätkusuutlikku haridust ja edendades vastutustundlikku tegutsemiskultuuri.

Niisiis, üksikuid lahendusi sektori jalajälje paremaks mõistmiseks ja ümberkujundamiseks tekib üha juurde. Kuivõrd reisimine on üksikisiku keskkonnajalajäljes sageli üks suurema mõjuga elemente, siis see on valdkond, kus iga inimene saab anda oma märgatava panuse keskkonna ja kliima säästmisse. Sellest olulisem on aga soodustada süsteemset muutust turismisektoris nii valdkonna ekspertide asjakohase koolitamise kui ettevõtete mõttemustrite ja tegutsemisviiside muutmise abil. Süsteemne muutus turismisektoris on vältimatu. On aeg ühiseks tegutsemiseks, et kujundada vastupidavam ja keskkonnateadlikum tööstusharu, mis aitab hoida planeedi tervena ka järeltulevatele põlvedele.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta