Väikses metsatukas keset lagedat oli üks saladus peidus. Seal ühes männivõras oli minu elu esimene leitud tuuletallaja pesa ja see oligi üks minu tolle aja esimesi saladusi.

Kui neli poega juba suureks saanud olid, tegin jälle sinna asja ja veel üks saladus sai mulle ilmsiks.

Nimelt meetri jagu ülespoole tallaja kodust oli kaelustuvi pesa. See tuvi, kes tavaliselt on metsade elanikuks, kolis kimbutavate vareste eest tuuletallaja kaitsva tiiva juurde. Pistrikust tuuletallaja ei lase kedagi oma pesa ligidusse. Nii leidis leidlik tuvipaar endale turvamehed.

Pistrikud ja tuvid mõlemad kasvatasid pojad suureks ja selle kahe saladusliku teadmisega kõndisin minagi ringi. Ja kõik need, kes tallaja ja tuvilugu uskuma ei jäänud, said petta. Tuvi ei saa pidada rumalaks linnuks kui tuvi sedasi endale turvamehed leidis.

Vandu, 1989.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!