Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) tutvustas täna alanud rahvusvahelisel tuuleenergia konverentsil Pariisis raportit, mille kohaselt saab aastaks 2030 tuuleenergiast Euroopa Liidu suurim energiaallikas. Seda juhul kui valitsused järgivad ambitsioonikaid kliima- ja energiapoliitika eesmärke.

Täna on Euroopas installeeritud 128,8 GW tuuleenergia võimsusi, mis tavapärase tuulega aastal katavad 10% Euroopa kogu energiatarbimisest. Selle kümnendi lõpuks võib tuulikuid Euroopas ulatuda aga 392 GW koguvõimsuseni, millest 294 GW asub maismaal ja 98 GW meres.

EWEA tegevjuht Giles Dickson ütles konverentsi avapäeval, et tuuleenergiast võib saada Euroopa energiasüsteemi alustala järgmise 15 aasta jooksul. „Tuuleenergia on majanduslikult mõttekas, kuid poliitikud peavad olema senisest otsusekindlamad. Tuuleenergia suudab tuua Euroopale majanduskasvu suurendades investeeringuid, luues töökohti ning vähendades elektriarveid. Kui neid eesmärke soovitakse saavutada, siis uus turudisain, reformitud heitkogustega kauplemise süsteem ning range aruandekohustus 2030 eesmärkidele aga hädavajalik,” rääkis Dickson.

EWEA toob raportis välja mitmeid poliitikavaldkondi käsitlevaid prioriteete, milledega tuleks tegeleda. Sealhulgas näiteks töötada välja riiklikud taastuvenergia tegevuskavad liikmesriikidele, muuta sujuvamaks siseriiklike lubade väljastamise kord, esitada ettepanekuid õigusaktide sujuvamaks toimimiseks energiaturgudel ning juhtida heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformi.

Ehkki eelpoolmainitud tegevused põhjustavad Euroopa majandusele kulusid, on nende meetmete tulemusel netokasum 13 miljardid eurot. Samas summas rahastab Euroopa Liit järgmise viie aasta jooksul transpordi infrastruktuuri.

EWEA tegevjuht Giles Dickson lisas, et maismaa tuuleenergia on juba odavam kui mistahes muu uus elektrijaam. „Eelmisel aastal installeeriti Euroopa Liidus tuuleenergiat rohkem kui gaasil ja kivisöel töötavaid elektrijaamu kombineerituna. Euroopa energias ja majanduses on käimas üleminekuperiood. Nüüd peavad poliitikud otsustama, kas seda üleminekut kiirendada või kõigest väest venitada, mis kahjustaks investeeringuid ja töökohtade loomist.”