Senine elustiil ei soosi pikalt ettemõtlemist ja ettevõtte kasv saavutatakse ikkagi täna ja kohe toimuva kiire kasvu ja ressursside pillava tarbimise teel. Ühtepidi ei anna inimesed endale aru, et tegemist on justkui eksperimendiga, millele pole korduskatse võimalust antud. Samas - äkki see ongi liiga keeruline ja lähenema peaks hoopis lihtsamalt ning ratsionaalsemalt.

Tõnis MeristeCO2 ja kliimasoojenemine - mida see tähendab ettevõtlusele

CO2 ja kliimasoojenemine on temaatikad, mis on tänasel päeval igal juhul huvitavad ja aktuaalsed. Seda isegi siis, kui pangad kokku kukuvad ja ettevõtted majanduslanguse hoovustes põhja lähevad. Palavikuliselt toimub uue Kyoto leppe järgse kliimamuutuseid leevendava dokumendi koostamine ning kõikidele olulistele kasvuhoonegaase emiteerivatele riikidele siduvate kohustuste määramine. Läbirääkimised lähevad aga raskelt, sest tänases peamiselt süsinikul põhinevas majanduses tähendab CO2 aga ka muude kasvuhoonegaaside heitmete piiramine suurt muutust. Muutus on kindlasti võimalus uuteks lahendusteks ja arenguteks, aga samas ka piirang olemasoleva tehnoloogia kasutamisel ning olulises mahus investeeringute vajadus. Efektiivne ja tulemust andev muutus peab toimuma igal pool ja mitte ainult arenenud, kuid hetkel selgelt jahtuva majandusega riikides. Oma tegevust peavad piirama ka energianäljased ja hetkel veel kiiresti arenevad nn. Aasia tiigrid Hiina ja India, aga ka sellised Lõuna-Ameerika suured nagu Argentiina ja Brasiilia. Olulised võtmed tulevikuplaanide ja muudatuste realiseerimisel on hetkel veel USA ja Venemaa käes, kuid kui kauaks …

Kas ikka kõik usuvad uude ning paremasse ja on valmis sellesse investeerima? Täna on nn. roheliste energiatehnoloogiate aktsiad ühed atraktiivsemad ja selles vallas liigub märkimisväärne raha. Massiivne maaklerite, spetsialistide, strateegide ja müüjate/ vahendajate aparaat on tekkinud sõna otseses mõttes ümber CO2 enda. CO2 müüakse ja vahendatakse täna vähemalt 5-6 erineva nime all ning samas tehakse suuri pingutusi, et sama asja mitu korda maha ei müüdaks. Kuniks see tegevus siiski ühtset CO2 vähendamise majandusliku toetamise eesmärki täidab, on ju kõik korras. Lisaks CO2 kommertsialiseerumisele on avalikkuse kõnepruuki siginenud ka uus mõiste ehk siis süsiniku leke. Tegelikkuses tähendab see kurjakuulutav termin (leke tähendab ju tavaliselt reostust) süsinikku palju emiteerivate tööstuste kolimist neisse riikidesse, kus täna ei ole veel CO2 emissioone erinevate vahenditega piiratud. EL jaoks tähendab see rasketööstuse ümberkolimist Venemaale, Hiinasse jt. riikidesse, kus pole rakendatud nt. kasvuhoonegaaside kauplemise ja seega ka nende piiramise süsteemi. Osaliselt süsiniku leket vältivate CO2 tollide rakendamist pärsivad aga Maailmakaubandusorganisatsiooni WTO raames kokkulepitud mängureeglid. Seega edendaks kliimamuutuste leevendamist kas siiski ülemaailmne kokkulepe, kus kõikidel riikidel on olemas oma vähendamise kohustused või täna maailmakaubandust reguleeriva WTO reeglite oluline reformimine. Suured ülesanded mõlemad, samuti nagu ka nende tegevuste lõppeesmärk.

Pealegi on siin maailmas ikka olemas peavoolust kõrvalekaldujaid või suisa vastuvoolu ujujaid. Tekivad ju vahel kliimamuutuste temaatikasse küsimused ja arvamusavaldused, et kõik see kliimat ümbritsev on vaid üks suur pettus ja äri ning kõike mõjutab midagi hoopis suuremat ja võimsamat. Ja seda inimesed enam mõjutada ei saa. Või ikka saaks? Olulisena tasub vast ära märkida teadlaste neid arvamusi, mis toovad välja lisaks süsinikule ka näiteks veeauru või lämmastiku võimalikku olulist mõju maakera kliimale. Tekkimas on mure, et liigne kontsentreerumine vaid süsinikule viib kogu rõhuasetuse vaid probleemi ühele osale ja nõrgestab seega meie võimet tegeleda teiste vähemalt sama oluliste probleemidega. Aga paraku see nii on, et tavaliselt on inimesel vaid üks mõte ja üks suur eesmärk korraga.

Kuidas siis ikkagi jõuda sinna peamise eesmärgini. Miskipärast tekib senist arengut vaadates üha enam tunne, et alati ei pea ju mõistlikku eluviisi ja ratsionaalset lähenemist siduma millegi radikaalsega või suisa traagilisega. Samas on senine ajalugu tõesti näidanud, et inimkonda ühendab efektiivselt midagi väga traagilist või ohtlikku, mida kliima muutumine ükskõik millises suunas kindlasti on. Inimkond, mis on teadupärast ju vaid üks kogemata vohama läinud liik looduses, ei ela täna just kokkuhoidlikult ega pikemalt oma tegevust ette planeerides. Senine elustiil ei soosi pikalt ettemõtlemist ja ettevõtte kasv saavutatakse ikkagi täna ja kohe toimuva kiire kasvu ja ressursside pillava tarbimise teel. Ühtepidi ei anna inimesed endale aru, et tegemist on justkui eksperimendiga, millele pole korduskatse võimalust antud. Samas - äkki see ongi liiga keeruline ja lähenema peaks hoopis lihtsamalt ning ratsionaalsemalt. Kliimamuutuste suure ja raskemini hoomatava eesmärgi saavutamise asemel võiks pigem lähtuda ressursside mõistlikust kasutamisest ja kaugemale mõtlemisest. Asju mõistlikumalt ja väiksema energiakuluga tehes saame samade ressursside peal toimetada palju kauem.

Ja siiski on see keskmise suurusega ettevõtte jaoks tihti vaid kauge kõuekõmin. Täna mõjutab kliimamuutuste temaatika ennekõike ohtralt fossiilseid kütuseid tarbivaid energiaettevõtteid ja suurtööstuseid. Lisaks sellele siis ka transporti nii maismaal, õhus kui ka vees. Pangandus ja suur hulk konsultante ning maaklereid on kliimamuutuste vastu rakendatud majanduslikes meetmetes näinud uut tegevusala ja teenuseid ehk siis tööd ja leiba. Kuidas aga mõjutavad kliimamuutused tavapärasemat keskmise või väikese suurusega firmat näiteks Tallinnas või mõnes teises maailma linnas?

Ilmselt ennekõike läbi energia hinna. Tegelikult on ju kõik seotud energiaga ja seega kallinevad energia kallinedes vaikselt, aga kindlalt ka muud asjad. Eraldi on kindlasti teadlikkuse küsimus ning keskkonnateadlikuma kliendi küsimused ettevõtte tegevuse kohta kliimamuutuste ohjamiseks. Ärksamad ettevõtted on hakanud arvutama oma tegevuse nn. süsiniku jalajälge, väljendades sellega oma teadlikkust. Egas see polegi paha, kui igaüks meist mõtleb kõik oma tegevused läbi kas siis süsiniku või mõne muu näitaja alusel. Põhiline oleks vast see, et me kõik saaksime siis nendest oma tegevuse hindamistulemustest üheselt aru. Täna see paraku veel nii ei ole ja seepärast ei pruugi alati erinevate ettevõtete arvutusel saadud ühikud olla võrreldavad. Kuid kas peaksidki? Tõepoolest on nn. naabrist parem olemine oluliseks arengustiimuliks, aga ratsionaalse mõtlemise säilimine on samuti oluline.

Kogu eelneva jutuga ei propageeri ma selgelt näiteks elektri kasutamisest loobumist, kuna Eestis tehakse seda täna peamiselt põlevkivist, mujal maailmas aga teistest fossiilkütustest. Ja paljude kurvastuseks jääb see veel üsna kauaks selliselt toimuma. Küll aga ergutan ma inimesi ja ettevõtteid mõtlema selle peale, et kuidas ja kuhu ma ikka seda energiat kasutan. Kas seda peab just nii palju kuluma või saan ma pisut vähesemaga hakkama? Iga kulutamata energiaühik on kõige puhtam energia ning leevendus meie poolt üleekspluateeritud Maakerale. Ja lisaks sellele võiksid ettevõtted tunda enam huvi selle vastu, mida tähendab näiteks 1 kWh elektrit nende pistikus. See on keeruline, kuid olukorra lihtsustamiseks on välja mõeldud toote keskkonnadeklaratsioon, kus just selline vajalik info sees on. Sellised energiafirmad nagu Vattenfall ja Enel on oma teatud toodete tarbeks sellised asjad juba koostanud. Peagi on selline info olemas ka põlevkivist toodetud elektri kohta.

Ehk mida siis lõpetuseks öelda? Eks vast ikka klassikalist soovitust, et teeme alustuseks pool rehkendust, aga teeme selle ise. Ärme aja asju liiga keeruliseks ja raskesti mõistetavaks. Ka lihtsalt ja tervest talupoja mõistusest lähtuvalt saab anda oma panuse nt. kliimamuutuste ohjamisse või muudesse inimkonna jätkusuutliku arenguga seotud protsessidesse. Ja kui asi endale alguses lihtsalt selgeks teha, siis polegi see nii keeruline.

_________________________________________
Lugu on ilmunud Bioneeri ettevõtlusajakirjas: http://bioneer.ee/eluviis/rohelineettevote