Ennenägematud tormid, tornaadod, uputused ja põuad panevad lõpu kahtlustele globaalse kliima muutmise kohta. Arktika sulab, lastes õhku veelgi rohkem soojenemist soodustavaid gaase. Teadlikud inimesed üritavad vähendada CO2 heiteid atmosfääri, kaitsta metsi ja istutada noori puid, kuid kas on olemas üks teine kliima- ja keskkonnaohustaja, millest paljud tublid aktivistid ei ole isegi teadlikud?

Globaalset soojenemist uuriv ameerika füüsik Noam Mohr (1) kirjutab oma raportis (2): “On tõsi, et inimtegevuse tagajärjel tekib palju rohkem CO2 , kui kõiki teisi gaase kokku, see ei tähenda aga, et antud gaas oleks suurimaks globaalse soojenemise põhjustajaks. Paljud teised kasvuhoonegaasid püüavad soojust mitmeid kordi võimsamini kui CO2, mõni nendest kümneid tuhandeid kordi võimsamini. Kui me võtame arvesse erinevate gaaside globaalse soojenemise potensiaali (GWP - global warming potential) 20 ja 100 aasta lõikes, tuleb välja, et teised gaasid mõjutavad globaalset soojenemist hoopis rohkem kui CO2 (3). „Milline gaas mängib siis suurimat rolli selles globaalses soojenemises, mis toimub juba praegu? Paljud teadlased üle maailma on ühte meelt, et kõige mõjukam kasvuhoonegaas CO2 kõrval on CH4 - metaan, ja kõige suurem inimeste poolt tekitatud metaani allikas kõikjal maailmas on loomakasvatus.

FAO (Food And Agriculture Organisation – Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsioon) 2006. aasta andmetel tekitab loomakasvatus 80% kõikidest kasvuhoonegaasidest, mis tulenevad põllumajandusest, ja 18% kõikidest kasvuhoonegaasidest, mis lähtuvad inimtegevusest. Selle 18% sees on 9% CO2, 37% CH4 (soojendab atmosfääri 23 korda tugevamini kui CO2 järgmise 100 aasta lõikes ja 62 korda tugevamini kui CO2 järgmise 20 aasta lõikes) ja 65% N2O (296 korda tugevama kasvuhooneefekti potentsiaaliga kui CO2 järgmise 100 aasta lõikes ja 275 korda tugevama potentsiaaliga järgmise 20 aasta lõikes) (4).

Kogu maailma transport tekitab võrdluseks ainult 15% kasvuhoonegaasidest (5). Kõige värskemate andmete järgi avaldab loomakasvatus kliima soojenemisele isegi suuremat mõju. Oma 2009. aasta raportis „Livestock and Climate Change“ kirjutavad Robert Goodland ja Jeff Anhang: „Meie analüüs näitab, et loomakasvatus ja selle kõrvalproduktid vastutavad tegelikult vähemalt 32,564 miljoni tonni CO2 ekvivalendi eest aastas, mis vastab 51% aastasele ülemaailmsele kasvuhoonegaaside emissioonile.“ Selles töös näitavad teadlased detailselt, et FAO on hinnanud loomakasvatuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside hulka 33% võrra väiksemaks (6).

Noam Morh kirjutab: „Metaan vastutab umbes sama palju globaalse soojenemise eest, kui kõik teised mitte-CO2 gaasid kokku. Kui CO2 kontsentratsioon on tööstusliku ajastu tulekuga tõusnud umbes 31% võrra, on metaani kontsentratsioon peaaegu kahekordistunud“ (7).

Inimtegevus põhjustab ainult 3% naturaalsest CO2 heitkogusest, aga metaani emissiooni on inimese panus poolteist korda suurem, kui kõikide looduslike allikate oma kokku (8).

Tegelikult stimuleerib inimtegevuse tagajärjel tekkinud metaan kliima soojenemise kaudu ka märgalades orgaanilist mikroobset mädanemist, mis on põhiline looduslik metaaniallikas (9).

Metaaniallikateks on muu hulgas veel kivisöekaevandused ja prügilad, aga suurimaks neist üle maailma on loomakasvatus (10). Loomakasvatuse tagajärjel tekib üle 100 miljoni tonni metaani aastas (11). See metaaniallikas aina kasvab: globaalne lihatarbimine on suurenenud viis korda viimase 50 aasta vältel ja prognoosid näitavad edasist kasvu jätkumist (12).

Umbes 85% loomadekasvatuses eralduvast metaanist tekib loomade seedetraktis, ja kui üksiku looma metaanipanus on suhteliselt pisike, on sadade miljonite loomade kollektiivne mõju keskkonnale tohutu (13). Ülejäänud 15% metaaniheidetest vabanevad massiivsetes „laguunides“, mida kasutatakse loomade töötlemata väljaheidete hoidmiseks.  Need hoidlad on Ameerikas juba looduskaitse tähelepanu äratanud kui põhilised veereostajad (14).

Mida saaks ette võtta?

Metaani vähendada on tegelikult palju lihtsam kui süsihappegaasi. Me ei tarvitse süüa sellistes kogustes liha ja piimatooteid, nagu süüakse praegu. Loomse proteiini vähendamine dieedis ei ole ohtlik, hoopis vastupidi – paljud uuringud näitavad, et liha ja piima tarbimise piiramine aitab kergendada ja tihtipeale koguni vältida vähki, diabeeti, osteoporoosi, allergiaid, südamehaigusi, astmat, ülekaalulisust ja paljusid teisi tüüpilisi tänapäeva haigusi (15).

Proteiini vajalikkusega inimorganismi jaoks on lihatööstus oma propaganda käigus tublisti liialdanud. Kõige rohkem proteiini vajab inimene oma esimestel aastatel. Imikud saavad oma kiire kasvuperioodi vältel kogu vajaliku proteiini rinnapiimast (proteiin moodustab 10% imiku toidust, vrd 20% ja 30%, nagu tihtipeale täiskasvanutele soovitatakse) (16).

Sama põhjendamatu on ka piima müüt. Kas inimesed tõesti peavad tarbima teiste liikide imikutetoitu et katta enda kaltsiumivajaduse? Kõige rohkem kaltsiumi vajavad just meie imikud.

Uurime, kui palju kaltsiumi sisaldab ideaalne imikute toit - rinnapiim ja võrdleme seda teiste toiduainetega:

  • kreeka pähklid - 87 mg/100g,
  • viigimarjad - 54 mg/100g,
  • apelsinid - 42 mg/100g,
  • vaarikad - 40 mg/100g,
  • kiivi - 38 mg/100g,
  • mandariinid - 33 mg/100g,
  • rinnapiim - 32 mg/100g,
  • kookos - 20 mg/100g,
  • viinamarjad - 18 mg/100g,
  • aprikoosid - 16 mg/100g,
  • ananass - 16 mg/100g,
  • ploomid - 14 mg/100g,
  • mango - 12 mg/100g, 
  • arbuus - 11 mg/100g,
  • avokaado - 10 mg/100g,
  • banaanid - 9 mg/100g (17).

Siit on selgelt näha, et võime saada kogu vajaliku kaltsiumi puuviljadest rääkimata pähklitest ja rohelisest.

Mida saaks teha loomakasvatustööstus? Loomalihatootjad võiksid tasapisi üle minna juurviljade ja puuviljade kasvatamisele. Riik võiks selle protsessi soodustamiseks välja anda vastavaid toetusi. Tarbijad saaksid selle tulemusena suurema ja parema valiku kõige tervislikumat vitamiini- ja mineraalirikast toitu: puu- ja juurvilju, pähkleid ja seemneid.

Kuna mäletsejate eluiga loomakasvatuses on lühike, vähendab lihasöömise piiramine kiiresti metaani emissioone. Lisaks sellele on metaanil atmosfääris õnneks lühikene eluiga kadudes sealt vaid 8 aastaga, kirjutab Noam Mohr.

Küsitlused näitavad, et mure globaalse soojenemise pärast on väga laialdane ja keskonnakaitse aktivistid tunnevad ennast tihti abituna: elektiautod on kallid, säästulambid annavad vaid pisikese eelise globaalses mõttes, korporatsioonid on liiga võimsad ja kavalad, et neid kuidagi mõjutada. Uued andmed näitavad aga, et igaüks saab anda oma positiivse panuse kliima muutuste peatamiseks kohe praegu ja näha tulemust juba mõne aasta pärast.

Loomakasvatus ei kahjusta loodust ainult metaaniheidete kaudu, ta tarbib rohkesti ka teisi ressursse: 80% kasutatavast veest; metsa, mida võetakse maha söödapõldude ja karjamaade rajamiseks jne.

Loomse päritoluga toidu söömise lõpetamise või piiramisega säästame me nii loodust kui ka iseenda kehalist ja vaimset tervist. Lihatööstuse tegelikkusega tutvumiseks ja inspiratsiooni saamiseks soovitan vaadata filmi “Meat the truth” (18).

 


  • Rohkem öko- ja tervise uudiseid leiate The Whole LifestyleFaceBook lehel.
  • 1. Noam Mohr’il on Yale’i ja Penn’i teaduskraadid. Ta on töötanud globaalse soojenemise kampaaniates Ameerika Ühendriikide Public Interest Research grupis,  mille jaoks ta on avaldanud mitu kliima muutust ja kütte ökonoomia standardeid puudutavat raportit (sh Flirting with disasterPumping Up the PriceStorm Warning). Ta on samuti töötanud seadusandluse spetsialistina Ameerika Ühendriikide Humane Society’s.

    2. „A New Global Warming Strategy: How Environmentalists are Overlooking Vegetarianism as the Most Effective Tool Against Climate Change in Our Lifetimes“. www.drmcdougall.com

    3. “Global Warming Potentials”, supra note 10. unfccc.int

    4. Dr Pachauri presentatsioon www.ciwf.org.uk

    5.  Animal Agriculture: The Facts suprememastertv.com

    6. Livestock and Climate Change www.worldwatch.org

    7. Atmospheric CO2 concentrations have risen from 278 parts per million (ppm) in 1750 to 365 ppm in 1998. Atmospheric concentrations of methane have increased by 149% since 1750, from .700 ppm to 1.745 ppm. “Emissions of Greenhouse Gases in the United States 2002”, Chapter 1, Energy Information Administration, U.S. Department of Energy, October 2003. www.eia.gov

    8. Natural sources emit 770 billion metric tons of CO2, and 239 million metric tons of methane, compared to 23.1 billion and 359 million, respectively, for anthropogenic sources. “Emissions of Greenhouse Gases in the United States 2002”, supra note 20. www.eia.gov

    9. Hansen, et al, supra note 5. It is also possible that warming may dampen natural sources of methane by drying out wetlands. www.giss.nasa.gov

    10. Animal agriculture is responsible for 32% of global methane emissions from human activity, including 28% from domesticated livestock and 4% from livestock manure. Natural gas is the second largest source, accounting for 15% of emissions. Kruger, Dina, “The Role of ‘Other Gases’ in Addressing Climate Change”, U.S. Environmental Protection Agency, 12 Feb 2004.

    11. “Emissions of methane from livestock”, Climate Change Fact Sheet 32, Information Unit on Climate Change (IUCC), UNEP, 1 May 1993. massacre.otago.ac.nz

    12. World meat production reached 242 million tons in 2002, from 122 million tons in 1977, and from 44 million tons in 1950. Additionally, per capita meat consumption has more than doubled since 1950, from 17 to 39 kg per person. Vital Signs 2003, Worldwatch Institute, May 2003, p.30-31. www.worldwatch.org

    The majority of the meat is consumed by developed countries. Delgado, Christopher et al., Livestock to 2020: The Next Food Revolution, “Food, Agriculture, and the Environment Discussion Paper 28”, International Food Policy Research Institute, May 1999. www.ifpri.org

    13. Not including methane released from manure, an adult cow produces 80-110 kg of methane a year. “Frequent Questions”, Ruminant Livestock, U.S. Environmental Protection Agency. www.epa.gov

    14.“Water Quality Conditions in the United States”, U.S. Environmental Protection Agency, August 2002. www.epa.gov

    15. „The China Study“ www.thechinastudy.com

    16. www.bodyfatguide.com

    17. "What causes osteoporosis" spiritouch.com

    18. topdocumentaryfilms.com