Algaja õngitseja esimene saak on ilmselt särg või koger. Kogemuste kasvades kasvavad suuremaks ka ootused nii kala suuruse kui liikide osas. Peatselt tekib küsimus, et mis liikidest kalu vees üldse leidub ja kuidas neid ära tunda. Nii algajat õngitsejat kui ka lihtsalt loodushuvilist aitab Peipsi Koostöö Keskuse eestvedamisel koostatud praktiline abivahend “Eesti mageveekalad.“

Eestis on kalaliike umbes 80, kellest 45 võib leida (ka) mageveest. Nende mageveekalade lihtsamaks ära tundmiseks on Anu Metsar EMÜ Võrtsjärve õppekeskusest koostanud lihtsa määramissüsteemi. Esimeseks tunnuseks on seljauimede arv – kas tõmbasite veest välja ühe või kahe seljauimega kala? Ning edasi saab juba jah-ei vastuse abil õige liigi üles otsida. Kokku volditava, üle 60 cm pikkuse määramislehe ülemises servas on joonlaud, kuhu on peale märgitud „Kalapüügieeskirjast“ pärinevad kalade alammõõdud – kui kala on lühem, siis tuleb ta vette tagasi lasta. Looduskaitsealuste kalade juurest leiab vastava märke koos kaitsekategooriaga.

Eesti-Läti-Vene programmi ja SA KIKi toel välja antud määramislehte saavad huvilised endale välja printida siit. Joonlaua õige suuruse säilimiseks tuleb trükkimise formaadiks valida poster. Kuna tegemist on printeri jaoks ebatavalise mõõduga, siis peale printimist ootab kasutajat lõikamise ja kleepimise töö. Õues kasutamiseks soovitame võimalusel määraja ära kiletada või lamineerida. Peipsi Koostöö Keskusel on mõned trükikoja tükitud määramislehed veel alles, väga tõsised huvilised võivad võtta ühendust artikli autoriga.

Nutirakenduste eelistajatel on kalade tundmaõppimiseks hea võimalusel telefoni tõmmata TÜ Mereinstituudi Kalanduse teabekeskuse koostatud nutirakendus „Eesti kalad. Lisaks on kalastajatele kindlasti abiks veebi- ja nutirakendus „Eesti kalapüügipiirangud.“