Terviseamet tuletab tulenevalt sagenenud kaebustest meelde, et õhksoojuspumba paigaldamisel on oluline põhjalikult analüüsida nii agregaadi asukohta kui rakendada teisi müra leevendavaid meetmeid.

  • Energeetika
  • 6. juuni 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Natalja Šubina sõnade kohaselt on õhksoojuspumpadega seonduvate kaebuste arv tõusuteel – kui 2017. aastal menetles terviseamet ligi 30 tehnoseadmete müraga seonduvat kaebust, siis eelmisel aastal laekus terviseametile ligi 70 selleteemalist kaebust.

„Kaebuste enam kui kahekordne kasv annab märku sellest, et küsimusele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata,“ ütles Šubina, kelle sõnul saatis terviseamet mai lõpus kohalike omavalitsustele ka õhksoojuspumpade paigaldamist käsitleva kirja.

„Kuna soojuspumpade ümberpaigaldamine ja häälestamine nõuab täiendavat ressurssi ning keset kütteperioodi ei ole küttesüsteemi ümberehitamine alati võimalik, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata agregaadi õigele asukohale ja adekvaatsele mürasummutusele.“

Terviseameti soovituste kohaselt peaks õhksoojuspump jääma naabermajadest võimalikult kaugele, hea tulemuse võib anda ka pumba paigutamine müra takistavate hooneosade varju. Kui hoonestus rahuldavat lahendust ei paku, tuleb vaagida helilaineid neelavate müratõkete rajamist.

Paigaldamisel tuleb arvestada, et tehnoseadme ekvivalentse helirõhutaseme ehk müra piirväärtus haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamute läheduses ei tohi päeval ületada 50 ja öösel 40 detsibelli.

Õhksoojuspumba paigaldamine peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega, kortermaja seinale paigaldamisel on aga lisaks omavalitsuse loale vaja ka kõigi korteriomanike nõusolekut.

Eelmisel aastal laekus terviseametile enam kui paarsada häiriva müraga seotud kaebust, neist enam kui veerand moodustas erinevate tehnoseadmete, sealhulgas õhksoojuspumpade, põhjustatud müra.