Kusagil lõikuskuu keskel tuli mulle märtsiigatsus peale. See märtsilinnu hiireviu kõike täis hüüd oli mul kaua kuulmata ja lind ise nägemata.

Lapseigatsus, mis märtsi täis, sai suverõõmust suuremaks ja läksin naaberküla väljadele lindu ennast taga otsima. Seal suurte masinate abil koristati põhku ja minu terav nina ja mõistus leidsid põhuvaalude alt masinate järel hiiri jahtivad hiireviud üles.

Terve viuperekond oli seal sellega ametis ja minu tarkust täis poisipea, mis kevades märtsitarkust kogus, oli leidnud oma-ühe loodustarkuse ja oma taevase lemmiku.

Ikka ja jälle läksin kollasele lagedale tarkust ja sõprust taga nõudma ja sain nii esimest kui teist ning niisama kolajast oli taas sündinud märtsisõber, mis siis, et lõikuskuu ilma õues tegi.

Jõepere, 1984.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!