Sügis on kohe käes ja inimesed naasevad linnades asuvatesse korteritesse. Nii mõnedki neist jätavad aga suveks võetud lemmikud mõne talu väravasse või hülgavad metsa. Viimane teadaolev juhtum toimus Narvas, kus head inimesed leidsid 26.augustil ühest Tiimani tänava prügikastist kinni seotud käppadega koerakese.

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) palub „ära visatud“ loomadest ja võimalusel ka loomahülgajatest kindlasti teada anda.

„Eestimaa Loomakaitse Liit on saanud juba kaks teadet tõenäoliselt hüljatud koerte kohta. Ka võõrastest kassidest, kes üleöö ilmusid ühte või teise majapidamisse, on teada antud. Kahjuks on tegemist loomakaitsjate jaoks iga-aastase rutiiniga“, ütles ELL juhatuse liige Kaija Paalberg ja lisas, et hulkuvate loomade varjupaika toimetamise peab seaduse kohaselt korraldama kohalik omavalitsus ning odav see kindlasti pole.

ELL-i jurist Pille Tees on veendunud, et taolist olukorda aitaks oluliselt leevendada üleriigilise ühtse lemmikloomaregistri loomine ja kiipimise ning registreerimise kohustuse kehtestamine. „Inimene ja loom tuleb siduda täpselt samamoodi nagu autodki ARK-i registris. Ainult niimoodi on võimalik hülgamisi vähendada ja omavalitsused hoiaksid aastas kokku kümneid ja kümneid tuhandeid eurosid! ELL on rääkinud sellest juba pikki aastaid, aga poliitikuid on antud teema külmaks jätnud.“

Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu nagu looma sundimine üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.

Teatud juhtudel võib looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine  kaasa tuua kriminaalkaristuse ning hülgajat saab karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

ELL ootab teateid hüljatud loomadest ja loomahülgajatest e-posti aadressil info@loomakaitse.eu või telefonil 53 230 230