Teadlased on avastanud, et želatiinil põhineval substantsil on väga hea omadus kanda edasi elektrit ja vähendada ülekuumenemisest tulenevaid riske.   Portugali teadlased kinnitavad, et nad töötasid välja n.ö. želatiinil põhineva ioonsubstantsi, mis võimaldab vähendada akude, kütuseelementide ja päikesepatareide keskkonnamõju ning  tootmishinda.

Susana Barreiros ja tema kolleegid Lissaboni ülikoolist leotasid üsna kogemata positiivsete ja negatiivsete ioonidega täidetud želatiini vedalasse olekusse ning avastasid selle ülikõrge elektrijuhtivuse ja hea mahutavuse. Sellele avastusele järgnes rida stabiilsusteste, mis kinnitasid võimalust kasutada ioniseeritud želatiini erinevat tüüpi akudes.

Ioniseeritud vedelikku peetakse üldiselt stabiilseks ja mittesüttivaks substantsiks, mis võimaldab seda kasutada akutööstuses klassikaliste tahkeosakeste asendamiseks, mis eraldavad laetud elektroode aku erinevatesse osadesse.

Samas on teadlaste sõnul hetkel raskendatud ioniseeritud vedelike muutmine tahkeks sültjaks aineks, kuna sellel on omadus toatemperatuuril uuesti vedelduda ning liigsel jahutamisel muutub see klaasjaks, millel aga puudub struktuurne omadus elektrivoolu edasikandmiseks.

Teadlased on silmitsi ka faktiga, et elektrolüüdis liikuvad aktiivsed materjalid eraldavad soojust ja elektroodide katmine kaitsva filmiga on vältimatu tagamaks akude turvalisuse. Siin võib teadlaste sõnul peituda ka võti ioniseeritud želatiini laialdasemaks kasutamiseks.

Portugali teadlased katsetavad täna erinevate ioniseeritud vedelikega millest valmistada n.ö. sobivat sülti, mis sobiks kaasaegsele akutööstusele

Allikad: CleanTech News; Energiasäästu portaal