Täna, 5. veebruaril lõppes Norras Trondheimis ülemaailmne konverents "2010. aasta seab uusi elurikkuse eesmärke". Üle maailma kokku kogunenud eksperdid tegid kokkuvõtteid senisest tööst elurikkuse kaitsel.

Eestist osales konverentsil Lauri Klein, kes on Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse bioloogilise mitmekesisuse nõunik. “Konverentsil tõdeti, et riigid ja rahvad on pingutanud elurikkuse säilitamise ja taastamise nimel. Paraku ei ole soovitud tulemusi saavutatud. Peamised ohud elurikkusele on elupaikade hävimine ja killustumine, maakasutusmuutused, loodusvarade ületarbimine, mittesäästlikud looduskasutusviisid (nt kalavarude ülepüüdmine), võõrliigid, reostus ning kliimamuutused,” loetles Klein.

Norras toimunud konverentsil püüti leida lahendusi, kuidas vähendada ja peatada loodusele tehtavat kahju veel enne, kui paljud ökosüsteemid on pöördumatult muutunud. “Konverentsil osalejad rõhutasid elurikkuse olulisust nii majandus- kui ka kliimamuutustega seotud küsimuste lahendamisel,” ütles Klein. Näiteks pakuti ühe lahendusena seda, et elurikkuse säilitamine oleks üks olulisemaid tingimusi, mida tuleb järgida põllumajanduses, kalanduses, energeetikas, transpordis jne. Kiiresti tuleb tegutseda metsade hävimise, loodusvarude vähenemise ja võõrliikide sissetungi vastu, kusjuures toonitati, et loodusväärtused peavad saama hinnatud ka majanduslikult.

Sama teemat käsitleti ka tänavu jaanuari lõpus Madridis toimunud konverentsil, mis keskendus kaitsealadele ja rohevõrgustikele. Seal kuulutas Hispaania Euroopa Liidu eesistujana elurikkuse aasta pidulikult avatuks, tutvustades ühtlasi Euroopa eesmärke elurikkuse kaitsel. Näiteks on 2020. aastaks kavas saavutada üle-euroopalise tähtsusega liikide ja elupaikade hea loodukaitseline seisund. Eestist osales konverentsil Maaülikooli professor Mart Külvik.

Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris toimuv bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverents Nagoyas Jaapanis. Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad pärast 2010. aastat.

Eesti ühines bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga 1994. aastal ja tähistab koos muu maailmaga rahvusvahelist elurikkuse aastat. Tänavune aasta on Eesti looduskaitsele eriline sellegi poolest, et täitub sada aastat esimese kaitseala loomisest. Seega on aasta 2010 Eestis looduskaitseaasta ja Keskkonnaministeerium kutsub kõiki hindama ning väärtustama elurikkust meie ümber.