Maanteeameti andmetel müüdi 2022. aastal kokku 20563 uut sõiduautot, mis on 9% vähem kui mullu. Müügilanguse põhjuseks peetakse tarnete ebakindlust ja hinnatõusu. 

„Lõppenud aasta müügilangus on kombinatsioon tarneraskustest, turu ebakindlusest ja hinnatõusust. Kui esimesel poolaastal olid põhilised mõjutajad kiibikriisist tingitud pikad tarneajad ja sõda Ukrainas, siis teise poolaasta märksõnad olid inflatsioon ja majanduse jahtumine,“ selgitas Elke Grupi tegevjuht Taavi Lepik.

„Tarbijatel on niigi raske auto ostuotsust langetada, sest endiselt ei olda harjunud uut autot ootama üheksa kuud kuni aasta. Kui siia juurde lisada sõjaolukorrast tingitud teadmatus ning üleüldine inflatsioon, siis on selge, et suuremaid väljaminekuid, nagu autoost, planeeritakse hoolikamalt,“ sõnas Lepik. Ta lisas, et teatud automudelite puhul, mille järele on terves maailmas suur nõudlus, on tarneajad jätkuvalt pikad, kuid sellele vaatamata on mitmete autotootjate tehaste tootlikkus saavutamas kiibikriisi eelset aega, mistõttu võivad ka tarneajad peagi normaliseeruda.

Sarnaselt teistele valdkondadele on ka automüüjad alanud aasta osas äraootaval seisukohal.

„Vajadus uute autode järele ei kao, kuid kliendid on kindlasti oma ostuotsustes kaaluvamad ning hinnatundlikumad. Tõenäoliselt läheb paremini automüüjatel, kes pakuvad kättesaadavama hinnatasemega rohelist tehnoloogiat ning suudavad tarneid kiiremini korraldada või omavad teatud valikut,“ arvas Lepik.

Maanteeameti andmetel müüdi 2022. aastal kokku 24321 uut sõidukit (M1 sõiduauto + N1 kaubik), mis on 2472 võrra vähem kui aasta varem. M1 kategooria uusi sõiduautosid müüdi eelmisel aastal kokku 20563. Populaarseimad sõiduautod olid Toyota (4457), Škoda (2768) ja Kia (1635). N1 kategooria tarbesõidukeid müüdi eelmisel aastal kokku 3758. Müügitopis olid Toyota (884), Renault (711) ja Peugeot (537).