Energiatõhususest on saanud tööstusettevõtete jaoks strateegiline küsimus, mis mõjutab otseselt nii kasumlikkust kui ka pikaajalist konkurentsivõimet. ABB rahvusvaheline uuring näitab, et kuigi enamik ettevõtteid on energiatõhususse juba investeerinud või plaanib seda teha, ei ole peamiseks takistuseks ambitsiooni ega rahastuse puudus, vaid pikaajaliste energiatõhususe plaanide järjepidev elluviimine.

„Energiatõhususest on saanud äritegevuse järjepidevuse ja pikaajalise väärtuse loomise alus. See on turule pääsu tingimus,“ selgitas trendi ABB Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen. „Energia kasutuse optimeerimine on tänaste tööstusjuhtide jaoks oluline, kuid raskused tekivad pikaajalisel rakendamisel.“

Sapio Research’iga koostöös läbi viidud uuringus osales 2700 otsustajat 15 riigist ja 15 tööstusharust. Tulemused näitavad, et 63% ettevõtetest on juba energiatõhususse investeerinud ning veel 29% plaanib seda teha järgmise aasta jooksul. Energia moodustab keskmiselt veerandi tööstusettevõtete tegevuskuludest ning ligi 60% ettevõtetest ütleb, et kasvavad energiakulud ohustavad jätkuvalt kasumlikkust.

Patrikaineni sõnul saavutavad kõige paremaid tulemusi ettevõtted, kes käsitlevad energiatõhusust pikaajalise strateegilise eesmärgina, mitte üksikute projektidena.

„Paljud ettevõtted on seadnud ambitsioonikad eesmärgid ja investeerinud energiatõhususse, kuid tegelikud tulemused sõltuvad sellest, kui järjepidevalt neid samme ellu viiakse. Kui tegevused on selgelt eesmärgistatud ja neid juhitakse süsteemselt, on võimalik saavutada väga märkimisväärseid tulemusi,“ rõhutas ta.

Häid näiteid süsteemsest lähenemisest leiab Eestiski mitmest tööstusharust. Näiteks puidutööstuse ettevõttes, kus tõhusaimate ABB SynRM-tehnoloogiaga mootorite, muundurite ja digitaalsete optimeerimislahenduste kaasabil vähendas ettevõte oma energiatarvet ligi poole võrra.

„Kõige edukamad ettevõtted vaatavad kogu süsteemi tervikuna: alates mootoritest ja muunduritest kuni digitaalsete juhtimis- ja optimeerimislahendusteni. Selline lähenemine aitab saavutada nii väiksemat energiakulu kui ka paremat tootlikkust,“ lisas Patrikainen.

Uuringu järgi on digitaalsed energiajuhtimise lahendused tööstuses hoogu kogumas: umbes kaks kolmandikku ettevõtetest on need juba kasutusele võtnud või valmis kasutusele võtma. Samas rakendab vaid 37% ettevõtetest investeerimisotsustes järjepidevalt kogu elukaare kulude hindamise põhimõtet, kuigi enamik juhte peab seda oluliseks.

Patrikaineni hinnangul määrab tööstuse energiapöörde järgmise etapi eelkõige ettevõtete võimekus viia strateegilised eesmärgid praktiliseks ja süsteemseteks tegevuseks ning seda alates andmepõhisest otsustamisest kuni tehnoloogia valiku ja organisatsiooni koostööni.

Uuringu raporti ja täpsemad tulemused leiab aadressilt: End-to-end energy intelligence. Closing the efficiency execution gap.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta