Eesti Metsloomaühinguni jõudnud teadetel on Aegviidu karu maha lastud. Seda kinnitati ka Tallinna halduskohtust, kuhu loomakaitsjad esitasid juuni lõpus koos kodanikuühendusega Eesti Metsa Abiks (EMA) kaebuse Keskkonnaameti poolt väljastatud pruunkaru küttimise eriloa tühistamiseks ning isendile esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

 Õhtuleht kirjutas täna, mitu päeva pärast karu väidetavat tapmist, karu mahalaskmise kohta väike nupuke pealkirjaga "Aegviidu kandis ülbitsenud karu sai karmi karistuse", kus kirjutatakse, et karu lasti maha Anija valla vallavanema koduaias . Millega karu koduaeda meelitati? Kas mesitarudega? Kuidas see noor karu ülbitses? Kas sellega et sõi mett või sellega, et sattus maailmaavastamisel aleviku vahele?

Loo juurde on lisatud mõned pildid karust, mis kujutavad karu metsaservas. Ühelgi pildil ei ole karu agressiivne ega ründav. Ühel pildil on näha mesitarud. Näeme, et mesitarud paiknevad metsa servas ja tarudel ei ole ümber elektrikarjust ega tara. Neid ei olegi kuidagi metsloomade eest kaitstud!

Huvitav, kas tarude omanik loodab sellele, et kohalikud metsloomad loevad enne metsas toiduotsingule minemist ajalehte ning jälgivad pingsalt oma mobiiltelefonist kaardirakendust, et teada, kust algab vallavanemale või kellegile teisele kuuluva krundi piir... ?

Tõepoolest, kui jahilubasid antakse nii lihtsalt, siis milleks piirata oma valdusi aiaga ja teha "mõttetuid" kulutusi?

Õhtulehest loeme Keskkonnaameti pressiesindaja sõnu, mille kohaselt Aegviidu jahimeeste seltsi liige sai kätte "meelepaha tekitanud noore karu". Pressiesindaja lisab, et "suure tõenäosusega on tegu sama nuhtlusisendiga."

Küsime, et kas tõesti erakorralise jahiloa saamiseks piisab sellest, kui mõni metsloom kellegile meelepaha tekitab?  Küsime ka, et kas tõepoolest ei jahimees ega ka Keskkonnaamet, ei tea päris kindlalt, et kas lasti ikka maha see karu, kelle küttimiseks luba anti?

Kõige suurem küsimus on - miks ei teavitatud avalikkust koheselt väidetavalt inimesele ohtliku karu mahalaskmisest?  Väidetavalt olid ju kogu valla elanikud hirmul ning ei julgenud lapsi õue lasta...

Meie oleme kurvad ja pettunud.
Pettunud
- selles, et karule ei antud esialgset õiguskaitset, et oleksime saanud üleüldse seda asja sisuliselt arutama hakata ja oma küsimustele vastused.
- selles, et inimesele, kes ei kaitse oma vara metsloomade eest, antakse nii lihtsalt luba metsloom tappa.
- selles, et karu maha laskja ja loa väljaandja polegi 100% veendunud selles, et maha lasti just see karu, kelle laskmiseks luba anti.
- selles, et metsloomadele ei kohaldata heidutusmeetmeid vaid nad lihtsalt lastakse maha.
Karistus peaks Eesti õigusruumis olema mitte karm vaid õiglane. Kas mesitarus mee söömise eest on õiglaseks karistuseks mahalaskmine?

Aegviidu lapsed võib nüüd toast, luku tagant välja lasta! Ohtlik karu on tabatud... millegi pärast tundub, et keegi seda teadet ei oodanudki ja neid lapsi, kes toas luku taga istusid ... ei olnudki...

Anna meile andeks karu, et me ei suutnud sinu eest seista.
Tegelikult ei rünnanud sa ju ühtegi inimest.
Sa leidsid metsaservast mett ja sõid seda.
Anna andeks inimeste kasuahnus, isekus, ülbus ja rumalus.

Sa oled tänaseks juba ilmselt ära jagatud ja müüdud. Sinu liha läks ilmselt söögiks ja müügiks ja sinu nahk riputatakse vist kellegi koju või tehakse sinust "jahi" trofee. Justnimelt "jahitrofee" , sest koduaias jahti ju ei peeta...

Puhaku su hing rahus. Meie hoolime

Eesti Metsloomaühingu nimel,
Katrin Idla ja Virge Võsujalg