Turundusspetsialist Anneli Ohvril, kes  täna veab Eesti vabariigi 100. sünnipäeva tähistamist, meenutab, et hea kodaniku pisikuga nakatas teda Teeme ära! koristusaktsioon 2008. aasta kevadel, ning tõdeb rahulolevalt, et maailmaparandamise nakkusele ravi ei ole.

Minus on sisemine rahutus alati olnud, rahutus teha midagi rohkemat. See on viinud mind erinevatesse projektidesse, klubidesse, ringidesse. Kui alguses oli see rohkem enesearenguga ja uudishimuga seotud, siis ajapikku kasvas teadmine, et nii saab ka muutust maailma luua. Samal ajal kasvas üha suuremaks vastumeelsus elu rahakeskse eesmärgistamise vastu ja tugevnes soov leida elule mingi mõte, suurem tähendus.

Oluline muutus toimus 2008. aastal kui mind kutsuti liituma Teeme Ära! koristusaktsiooniga. Ilmselt oli selleks ajaks nii “küpse”, et pikalt mõtlemata loobusin preemiareisist Taisse, et saaksin vabatahtlikult Teeme ära! heaks tööd teha. Aasta hiljem loobusin oma põhitööst reklaamiagentuuris ja keskendusin Teeme Ära! järgmistele projektidele - Minu Eesti mõttetalgud, Talgupäev, Toidupank, Teeme Ära maailmakoristus jne.

Minu sissetulekud langesid kordades, kuid sama palju kasvas sisemine rahulolu ja õnnetunne. Olen märganud, et sellega on kaasnenud vabadusetunne, sest eesmärgi nimel pole vaja enam konkureerida, see on võimalik vaid koostöös. Kui oled kord maailmaparandamise pisikust nakatunud, siis ega tagasiteed vist enam pole.

Mulle lähevad asjad korda, ma olen Eesti fänn ja ma tahan, et inimesed tunneksid siin ennast õnnelikuna. Ja ma tean, et minu ja ka kõigi teiste võimuses on asju muuta paremuse poole. Tänu Teeme ära! liikumisele on silmapiir avardunud ja saan oma panuse anda ka maailma heaolu suurendamisse.


See lugu siin on pärit Hea Kodaniku portaalist. Kas ka sulle läheb korda, mis su ümber juhtub? Sa teed midagi selle paremaks muutmiseks? Sa toetad hea kodaniku väärtusi ja usud, et rohkem inimesi võiks võtta vastutuse ühiste asjade eest? Saada Hea kodaniku portaali oma lugu sellest, mida, miks ja kuidas sa neid väärtusi elad või kuidas vastutuse võtsid! See võib olla kas konkreetne lugu sellest, kuidas sus käis see klõps, kus ei suutnud enam oodata, et “keegi ometi midagi teeks”, ja sina olidki see, kes midagi teeb. Või siis jutt sellest, miks su jaoks on oluline teha rohkem kui maksude maksmiseks, õigetel päevadel lipu välja panemiseks ja omaenda töö-kodu-hobi marsruudil pendeldamiseks vajalik. Saada oma lugu, no nii 3-4 lõiku pikk, Mari Öö Sarvele, aadressil mari@heakodanik.ee. Kogume need lood kokku, et hea kodaniku pisikut veel ja veel levitada. Teiste lugusid saad lugeda siit.

 

 

Anneli Ohvril: Teeme ära! tõi mind rahakesksest elust rahu juurde