Ilmaennustajad tavatsevad öelda, et ilm on muutlik, sest atmosfäär on muutlik. Kliimamuutustest kõnelevad teadlased räägivad, et kogu kliima on muutuv, ainult et nemad mõtlevad kaugelt suuremaid ajavahemikke. Geoloogid räägivad atmosfääri oleku muutustest, mille ajalise kestvuse kõrval kliimamuutused tunduvad tühised. Et aru saada, millistest atmosfäärimuutustest keegi parasjagu juttu teeb, tutvustabki Bioneer seekord just atmosfääri oleku kõikumisi.

  1. Väikesemastaapsete kõikumiste ajaline periood võib olla sekundi murdosast minutini, olles põhjustatud turbulentsist ja mitmetest lainelevi protsessidest (nt akustilised või gravitatsioonilised lained atmosfääris).

  2. Mesomastaapsete kõikumiste ajaline periood võib olla minutitest tundideni, sealhulgas ka inertsed kõikumised.

  3. Sünoptilised kõikumised võivad olla perioodiga mõnest tunnist kuni mõne päevani atmosfääris ja mõne nädalani ookeanis. Siia kuuluvad näiteks Kuu ja Päikese gravitatsioonist põhjustatud ööpäevased ja poolööpäevased kõikumised.

Kas teadsite? Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Looded võivad olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Allikas: wikipedia

  1. Globaalsed kõikumised vältavad mõnest nädalast mõne kuuni. Siia kuuluvad näiteks süsteemi atmosfäär-ookean võnkumised perioodiga mõni kuu.

  2. Sessoonsed kõikumised on aastase perioodiga. Siia kuuluvad näiteks mussoonidega seotud kõikumised.

Kas teadsite? Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Näiteks India põllumajandus (70% elanikkonnast, 25% SKTst) sõltub pea täielikult mussooni-sesoonist – 80% sademetest langeb perioodil juunist septembrini. Allikad: wikipedia ja Maaleht

  1. Aastatevahelised kõikumised kestavad vähemalt paar aastat. Siia kuuluvad näiteks El Niño vaheldumine ja Golfi hoovuste omavõnkumised iga kolme ja poole aasta järel.

Kas teadsite? El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul ning põuad Austraalias jne. El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4...7 aasta järel). El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände ehk avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse ehk külma ning toitaineterikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño korral muutub olukord vastupidiseks. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning muutub kliima mitmel pool maailmas. Allikas: wikipedia

  1. Sajandisisesed kõikumised kestavad vähemalt kümmekond aastat. Siia kuulub näiteks globaalne soojenemine.

Kas teadsite? Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra. Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Allikas: wikipedia

  1. Sajanditevahelised kõikumised kestavad paarist sajandist kuni paarikümne sajandini. Siia kuulub näiteks väike jääaeg.

  2. Pikaperioodilised kõikumised on perioodiga kümneid tuhandeid aastatid. Siia kuuluvad näiteks jääajad ja jäävaheajad.

Kas teadsite? Holotseeni jäävaheaeg algas ligikaudu 11 500 aastat tagasi. Ka selle vältel on kliima pidevalt muutunud: näiteks nn. väike jääaeg aastail 1500–1900 oma krõbekülmade talvedega ja viletsate suvedega ning Euroopat tabanud laialdaste viljaikaldustega. Vaid mõnisada aastat varem nautisid Põhja-Euroopa viikingid aga palju soojemaid ilmu. Seda aega nimetatakse ka keskaegseks soojaks perioodiks. Tollal said viikingid soodsate mereolude tõttu purjetada Skandinaaviast kaugemale. Oma rännakutel rüüstasid meresõitjad Euroopat, asustasid Gröönimaa ja jõudsid välja isegi Põhja-Ameerikasse. Allikas: Eesti Loodus

  1. Geoloogiliste ajastute pikkused kõikumised on seotud mäetekke ja tektooniliste protsessidega ning kontinentide triiviga.

    SB saatkonna logo

Sarnased artiklid