Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Kliimaministeerium kutsuvad rohetehnoloogiatega tegelevaid asutusi küsima toetust projektidele, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja mõjuga kohanemisele Ukrainas.  

Taotlusvoorust toetatakse taas rohelahenduste viimist Ukrainasse, eelistatult Žõtomõri regiooni, mis on Eesti riigi fookusregioon Ukraina ülesehitamisel. Oodatud on projektid ka teistesse Ukraina piirkondades.  
 

„Ukraina toetamine puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtul on investeering riigi laiemasse vastupidavusse. Fossiilkütuste kasutamisest sõltuvuse vähendamine on oluline riigi julgeoleku ja sõltumatuse küsimus. Lisaks sellele aitavad innovaatilised tehnoloogiad lahendada praktilisi väljakutseid elukeskkonna parandamisel – olgu selleks saaste tuvastamine, kliimamuutustest tulenevate kahjude ennetamine või vee kvaliteedi parandamine. Seega on nende lahenduste jõudmine Ukraina toetamisel üheks võtmeküsimuseks,“ sõnas Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.  

KIKi arenguriikide projektikoordinaatori Ööle Jansoni sõnul on see toetus on oluline Eesti rohetehnoloogia ettevõtted saaksid oma toodete ja teenuste kaudu anda panuse kliimamuutustega seotud probleemidega tegelemisse, aga viia ka oma tehnoloogia uutele turgudele.

„Oleme seni rahastanud üheksat projekti rohkem kui 1,3 miljoni euroga, mis aitavad kaasa Ukraina arengule keskkonnahoidlikul viisil. Näiteks Mondo viib koos  ettevõttega Sol Navitas  Žõtomõri, Harkivi ja Zaporižžja oblastite sisepõgenike keskustesse, varjenditesse ja koolidesse õhukvaliteedi parandamiseks 38 päikeseenergial toimivat ventilatsiooniseadet. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda aitab Žõtomõri piirkonna põllumeestel juurutada säästvaid põllumajanduse praktikaid ning Syngas koostöös Zaporižžja Riikliku Ülikooliga rajab Zaporižžja oblastisse kohaliku gaasistamisreaktori, et pakkuda kogukonnale puhtamat, sõltumatut ja kestlikku energiat." tutvustab Janson juba toetust saanud tegevusi.  

Taotlused on oodatud kõikides valdkondades, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide täitmisele Ukrainas ja mis lähtuvad OECD metoodikast ehk Rio markeritest.  
Taotlusvooru eelarve on 947 300 eurot. Ühe projekti toetus on 30 000 kuni 200 000 eurot. Projekti kestvus on kuni 36 kuud. Taotlejad võivad olla kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja näiteks ka kohalikud omavalitsused.  
  
Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas kuni 24.08.2026. Taotlusvooru infopäev toimub maikuu esimeses pooles ning täpsemast toimumisajast teavitatakse KIKi kodulehel. 
  
Alates 2019. aastast on KIK ja Kliimaministeerium toetanud arenevates arenguriikides 39 projekti ligi kuue  miljoni euroga. Toetatavaid tegevusi on olnud riikides nagu Keenia, Tansaania, Uganda, Rwanda, Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Moldova, Kasahstan, Bangladesh, Grenada, Costa Rica jt.  
 
Kõik seni toetatud projektid leiab KIKi kodulehelt. 
 
Vahendid arenguriikide toetamiseks tulevad lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumisest saadud tuludest ja laekuvad „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ lisa 5 meetmesse „Rahvusvaheline kliimapoliitika-alane koostöö“. Toetusmeetme töötasid välja KIK ja Kliimaministeerium.