Kestliku metsanduse ja silvikultuuri ekspert Bernd Neugebauer on tagasi Lilleorus, et jagada, kuidas kasutada mikroorganisme metsade taastamiseks.

Bernd on väheseid inimesi maailmas, kel on õnnestunud taastada küps vihmametsa kooslus – lagedaks raiutud tühermaal Yucatani poolsaarel. Olgu öeldud, et ökoloogid ennustasid, et sellise koosluse taastumine üksnes looduslike mehhanismide abil võtab 600 aastat.

Kuidas Bernd seda tegi?

“Mõnikümmend aastat tagasi võeti metsanduses omaks, et seened on ühenduses puude juurtega ja aitavad puudel pinnasest toitaineid kätte saada. See nähtus nimetati mükoriisaks, kuid edasi seda eriti ei uuritud. Mõni aeg hiljem aga avastati, et tegemist on veelgi ulatuslikuma seente ja paljude teiste mikroorganismide võrgustikuga, mis moodustavad terve kommunikatsioonisüsteemi, mille abil puud suhtlevad ka suurte vahemaade tagant, “kuulavad pealt” naaberpuude vestluseid, nende abil suhtlevad omavahel ka taimed ja loomad – seened, bakterid ja piimhapped ühendavad kogu metsa omavahel suurde infovõrgustikku.”

“Kujundlikult võib öelda, et tänu rikkalikule mikroorganismide kooslusele saab mets laulda ja tantsida (niipalju kui see talle võimalik on) ning kommunikatsioon on see, tänu millele võib metsa nimetada sealsete elanike koduks,” selgitab Bernd.

“Kui sulle tundub, et see on liialdus, siis jagan sinuga oma kogemust. Üldiselt arvati, et vihmametsa taastamine võtab sadu aastaid. Ökoloogid, kes uurivad metsa suktsessiooni, on kirjeldanud ära, kuidas üks puude kooslus peab järgnema teisele. Iga koosluse areng võtab kümneid aastaid (parasvöötme metsades on see aeg üldiselt pikem) ja need kooslused peavad mitmeid kordi vahelduma, enne kui vihmametsa suurimad ja majesteetlikumad puud saavad lõpuks juurduda ja kasvada - just need, mis annavad metsale selle erilise vertikaalse struktuuri. Yucatanil on need mahagonid (Swietenia app) ja zapote-puud (Manilkara zapota).

Mehhiko metsaamet on aastakümneid istutanud mahagone, et laastatud metsi taastada. Nende töö kandis aga vähe vilja, kuna ellu jäi igast sajast puust üks-kaks, mille ümber kujunes ka stabiilne kooslus, kuid ühtegi neist ei saa veel nimetada metsaks.

Chan Ká Vergelis alustasime me mullast. Läksime ja kogusime niipalju vihmametsa mikroorganisme kui vähegi võimalik oli, paljundasime neid massiliselt juurde ja pihustasime mulda. Alles siis hakkasime viljakaks muudetud mullale mahagonipuid istutama.

Need puud on väga ilusad puud ja neid ümbritsev muld on elurikas üksnes 25 aasta möödudes. Alustaimestikku kasvab pidevalt juurde ja on väga mitmekesine, ka kohvi ja kakao kasvavad siin. Puud on üle 25m kõrged ja 60cm läbimõõduga.

“Eriti oluline on see, et samad mikroorganismid töötavad ka meie kehades ja inimeste tervis rajaneb metsaga sarnastele alustele. Oleme oma kasvatatud metsast kogunud taimi ja valmistame neist iidsete võtetega tervistavaid tooteid - ravitulemused on osutunud väga tõhusateks”, lõpetab Bernd.

Meistriklassi teemad:

    Mis on mets? / Kui me ise oleksime mets?
    Muld kui mikroorganismide toode
    Mets kui infovõrgustik
    Praktiline õpe: mikroorganismide valmistamine
    Biosöe ja nanotehnoloogia roll metsa taastamisel
    Maiade jätkusuutlik disain
    Kogukonna tähtsusest metsade kestliku majandamise juures
    Teaduslik taust / silvikultuur (Silvi-culture)
    Metsa saadused, näitena Yukatanis taastatud vihmametsa taimedest mikroorganismide ja iidsete maiade tarkuste abil valmistatud tervisetooted

Kursuse keskne eesmärk on õppida tundma metsa toimimist, et kasutada seda teadmist metsade taastamiseks, metsade ja inimeste tervise parandamiseks.

Bernd Neugebauer: “Me tegeleme tõelise metsa loomisega - juhendame, juhime, toetame ja lähme kaasa protsessiga millel on oma loomus, aga mis on väga lähedane meile, sarnane sellele kes me ise oleme. Metsa loomine algab tegelikult küsimusest, kuidas kujundada meid ümbritsevaid süsteeme nii, et need toetaks ka inimese vaimset arengut, kuidas kujundada sotsiaalseid mustreid, milline peab olema kogukonna struktuur. Me uurime ka, millised on sobivad metsanduse ja metsaviljeluse tehnoloogiad ning tegeleme nende strateegiate loomisega. Meie siht on tegelik jätkusuutlikkus: kohalike ressursside kasutamisele külluse ja elurikkuse loomiseks.”

Juhendajast:

Metsanduses doktorikraadi omav Bernd on tohutu kogemusepagasiga jätkusuutliku metsanduse ekspert. Viie põlvkonna jooksul on Berndi perekond istutanud ainuüksi Saksamaal rohkem kui 3 triljonit puud. Tema perekonnal oli üldse suur roll selles, et Saksamaa suutis pärast kahte laastavat sõda nii kiiresti oma metsad taastada.

1992. aastal kinnitas ta oma juured Yucatáni poolsaarel. Ta on teinud palju aastaid koostööd Yucatani poolsaare maiadega nende põlise kultuuri ning traditsiooniliste töövõtete uurimiseks ja taaselustamiseks, vahendades seda nüüd ka noorematele põlvkondadele. Temaga koos on maiad uuesti avastanud vanu ja ajahambale vastu pidanud tehnoloogiaid, mis on väga sobivad ja kohandatud Yucatani keskkonnale. Bernd on ka 1995. aastal loodud Saksa Forest Stewardship Councili kaasasutaja.

Eesti keeles:
Toomas Trapido, Postimees “Bernd Neugebauer –mees, kes lõpetas Saksamaal suured lageraied”
Kerttu Sarapuu, Edasi.org: “Mets on midagi enamat, kui selles olevate puude summa. Lugu ühest Yucatani vihmametsade jaaguarist”. (Kerttu külastas Berndi Yucatani farmi 2019. aasta talvel)

Inglise keeles:
Bernd Neugebauer: “Building a new relationship with forest as healers and stewards” - workshop at the European Ecovillage Conference 2018 “The Wisdom of Conscious Communities” in Lilleoru, Estonia

Kursusel osalemise tasu €185

Osalemistasu sisaldab ka toitlustust Lilleoru kohvikus, pakume puhtalt kasvatatud taimetoitu.
Lilleoru õppekeskuses ja kõrvalasuvas Taevasmaa külas saab soovi korral ka ööbida, lisatasu eest vahemikus 0-35€ öö kohta. Saadame registreerunutele täpsema info ööbimise broneerimise kohta.

NB! Kui soovid osaleda ka Albert Batesi 7.-8.9 toimuval kursusel "Biosöe tulevik – uued ja traditsioonilised kasutusviisid", on osalemistasu kahe kursuse peale kokku 290 eurot.

Registreerumine ja lisainfo.